kalleid parfüüme, kuid praegu lõhnasid tema riided rohu ja mingite eksootiliste lillede järele, mis kokku moodustasid joovastava aroomi.
“Kui sa minu nõuandeid ei vaja, kuhu sa siis otsustasid minna?” küsis Serena tögaval toonil.
“Lähimasse magamistuppa,” muigas David omaette.
“Küsisin selleks puhuks, kui peaksime tee peal teineteisest mööda sõitma,” lisas neiu.
“Aga me võime koos sõita…”
Serena rahustamiseks otsustas David kokkuhoidlikku meest mängida.
“Ma pean niikuinii auto eest renti maksma, kasutame seda või mitte.”
“Ahaa, kas see tänavanurgal seisev auto on siis sinu oma?”
Serena ohkas mõningase kadedusega.
“Lähemal ei leidnud kohta,” mees viitas käega tänavatel olevatele autodele, “jah, minu, ajutiselt loomulikult.”
Serena tardus, vaadates pingeliselt autot, ja heitis siis Davidile põlgava pilgu. Viimane kahetses, et ei olnud endale BMW-d võtnud.
“Mina veel mõtlesin, kes selles karjuvas maitsetuses sõidab.”
Davidile tundus, et nood sildid ratta ilukilpidel peaksid Serenale meeldima.
“Kollane auto…”
“Liiga…”
“…arvasin, et selle pealt ei hakka tolm niiväga silma.”
Mees kehitas kimbatuses õlgu, sest neiu ei naeratanudki tema nalja peale.
“Bostoni ilm oli nii sünge, et mulle tundus, nagu oleks puhkepäeval sellise rõõmsa autoga päris tore sõita.”
3. peatükk
SERENA EI KAHELNUD, et restorani interjööri peale oli kulutatud palju aega ja raha ning kujundus mõjus tegelikult rõhuvalt. Serena püüdis end kõigest lahti kiskuda ja mõtteid koguda, põrnitsedes seinu eraldiasuvas boksis, milles nad praegu istusid. Sellest ei tulnud midagi välja.
Lauake oli väike ja nad võisid teineteist tõusmata puudutada. Mõlemad püüdsid isegi juhuslikke puudutusi vältida. Kui David ettevaatamatu liigutusega laua all Serena jalga puudutas, võpatasid mõlemad.
Meest haaranud mälestuses lamasid nad kõrvuti, kaetud linadega…
David laskus Serena vastas asuva diivani pehmele seljatoele.
“Mina tean, mida ma tahan, aga sina, Serena?”
“Ma ei ole veel otsustanud.”
Serena varjas end punase reljeefse joonisega toidukaardi taha, kartes, et näoilme reedab teda.
Teel olles rääkisid nad ainult tööst. Arutasid Inventiw Inwesti asju. Entusiasm, millega David Serena äri järele päris, oli naisele meelt mööda. Tema isa, James, arvas olevat palju väärikamaid mooduseid raha teenimiseks ning stabiilsemaid sissetulekuallikaid, mida võimaldaks tema tütre haridus.
“Serena?”
“Ma valin veel,” ta jättis restoranis pakutavate hõrgutiste loetelu kõrvale.
“Aga palun! Tahtsin vaid veenduda, et kõik on korras.”
David muutus süngeks.
“Näed välja nagu… oleksid murelik ja tujust ära.”
“Lihtsalt jäin sekundiks mõttesse. Mõtlesin isast ja Meredithist.”
Viimasel ajal püüdis isa tütrega tihedamini suhelda ja Serena lootis siiralt, et pärast abiellumist juunis ei ole õnnelikul paaril enam tema jaoks aega.
“Vabanda, ma kohtusin hiljuti noorpaariga ega ole sellest veel toibunud.”
“Kas sa tahad sellest rääkida?” tegi David ettepaneku, “ma pean silmas Meredithi ja Jamesi.”
Varem oli Serena oma tundeid Davidi vastu väljendanud, kuid harilikult kirjalikult. Täna olid nad vastamisi.
David läks sujuvalt üle järgmisele, loogiliselt eelmisest väljaarenevale teemale.
“Millised on viimased uudised Trischast?”
Meenutades elujaatavat ja eelarvamusteta ema, pidi Serena kurvalt pead raputama.
“Trischa on praeguse armukese Micheliga kusagil Lõuna-Ameerika metsarägastikes, kaugel tsivilisatsiooni mõnudest. Sinna ei ole veel jõudnud ülemaailmne Internet ega roaming…”
Ema ei olnud juba aasta aega Serenaga ühendust võtnud.
Kui ettekandja tuli, tellis Serena taldrikutäie spagette. David, kes armastas liha, tellis välisfilee.
“Tore!”
Ettekandja võttis tellimuse, märkides üles ka selle, kuidas liha valmistada.
“Kas te soovite ka joogikaarti? Meil on suurepärane veinivalik!”
“Jah! Ei!” hüüatas naine.
Serena tõttas tõestama enda valiku kõikumatust, püüdes Davidi muige tähelepanuta jätta.
“Ma ei joo midagi!”
Eelmisel suvel ei joonud nad peaaegu mitte midagi. Alkohol polnud nende suhete alustalade õõnestaja. Praegu ei tohi Serena mingil tingimusel juua, sest vastasel korral võib ta enesekontrolli kaotada.
Ons selles midagi halba, kui nad täna õhtul lasevad pidurid pealt ning lõbutsevad veidi? Niisugused kahtlused piinasid Serenat, kuni ettekandja jõudis järgmise laudkonna juurde.
Tuleb lõunaga kiiremini ühele poole saada, soovida Davidile meeldivat Bostonisse jõudmist, suudelda teda tormakalt, seejuures lausudes:
“Hoiame sidet!”
Miks kõike nii keeruliseks ajada? Nad rääkisid Davidiga paljust, vältimata endi romaanide teemat. Varem kuulas Serena mehe pajatusi enda seiklustest rahulikult, peaaegu rahulikult. Eelmisest suvest alates hakkasid Davidi jutud naistest Serenas esile kutsuma armukadeduse hoogusid. Teiste meesterahvaste ülestunnistused talle niimoodi ei mõjunud. Kui Patrick oli New-Mexicos ja peatus endise armukese juures, tundis Serena end kordi rahulikumalt kui kuulates Davidi jutte Tiffanist. Iseseisev ja ennast ise kindlustav naine tegi kõik selleks, et olla sõltumatu.
Isegi mehega koos elades soovis Tiffani jääda sõltumatuks. Pärast Davidi mullusuvist siinkäimist ja Bostonisse tagasi pöördumist, hakkas Serena tema järele igatsema. Isegi väga.
Parem on end talitseda ja põhimõtted rikkumata jätta. Ta ei olnud juba ammu meesterahvaga olnud ja oli viimasel ajal kadedusega kuulanud sõbranna Alisoni erootilisi vestlusi tolle eraelu teemadel. Tuleb end üheks õhtuks kätte võtta! Võib-olla järgmisel kohtumisel Davidiga on Serenal juba keegi, kes suudab tema seksuaalset janu leevendada.
Neiu lükkas eemale pokaali, millest ta oli väikeste sõõmudega vett joonud. Veega oli tema janu võimatu kustutada.
“Miks sa ikkagi Atlantasse tulid? Ma lasin selle vist kõrvust mööda, kui siia teed otsisime.”
“Ma jätsin paremad uudised magustoiduks.”
Mees libistas sõrmeotstega kergelt mööda neiu kätt. Serenale tundus, nagu oleks tuhat tulist nõela talle kätte tunginud.
“Sinu ees on AGI uus esindaja Atlantas. Korporatsiooni juhtkond toob peakorteri siia ja mina juhendan esimest rühma.”
Kas David tuuakse üle? Siia linna? Kas mees hakkab pidevalt tema kõrval viibima?
“Kas sa ei lähegi siis Bostonisse tagasi?”
“Ainult ajutiselt. Praegu tulin pinda sondeerima. Olen teisipäevani siin, siis naasen Bostonisse ja lõpetan sealsed asjad. Seejärel asun elama siia ja me võime kohtuda üsna sageli.”
Kas Serena on võimeline vastu võtma selle, mida mees talle rääkis?
Enda tungiva ihaga võitlemiseks ühel õhtul jätkub Serenal jõudu. Kuid panna vastu nii pikka aega? Serena otsis palavikuliselt