ugeja!
Iga rakendus ja seade kuvab epubi veidi erinevalt. Parima tulemuse saamiseks palume üle vaadata oma lugemisvahendi seaded.
Sissejuhatus
Miks teie pankur ei küsi teilt koolitunnistust näha
Tänapäeval on haridus tähtsam kui kunagi varem. Jätnud tööstusajastu seljataha ja sisenedes infoajastusse, muutub inimese haridus järjest väärtuslikumaks. Praegune küsimus on: „Kas haridus, mille teie või teie lapsed on koolist saanud, on piisav, et astuda vastu selle uue julge maailma väljakutsetele?”
Tööstusajastul käis inimene koolis, lõpetas selle ning alustas töökarjääri. Üldjuhul ei vajanud ta edu saavutamiseks lisaharidust lihtsalt sellepärast, et muutused olid tunduvalt aeglasemad. Ehk teisiti öeldes: koolis saadud haridusest piisas inimese kogu eluks.
Praegu, kui miljonid beebibuumiaegsed töötajad valmistuvad pensioniks, seisavad paljud kahjuks silmitsi tõdemusega, et neile ei ole selle uue maailma jaoks küllaldast haridust antud. Esimest korda ajaloos seisavad paljud haritud inimesed silmitsi samasuguste majanduslike raskustega, nagu vähem haritud inimesed. Nad avastavad ennast ikka ja jälle tõiga eest, et peavad oma praeguse tööga toimetulemiseks hankima lisahariduse ja – koolituse.
Millal te mõõdate oma hariduse edu?
Millal te mõõdate oma hariduse edu? Kas näiteks 25. eluaasta paiku, kui saate koolist lõputunnistuse, või mõõdetakse hariduse tõhusust siis, kui jääte 65-aastaselt pensionile?
Minu kodukandi ajalehe Arizona Republic 2000. aasta 16. juuli numbris üllitati muu hulgas järgmine statistika: „Kuu alguses avaldatud Ameerika Terviseplaanide Assotsiatsiooni uuringutulemuste põhjal lõpetatakse umbes 700 000 vanuri leping Medicare Choice HMO-dega.”
Edasi sedastati artiklis, et tervisehoolduse pakkumine vanematele kodanikele on liiga kallis ja kindlustusfirmadele mittetulus tegevus, seega jäetakse vanemad kodanikud täiendavast tervisehooldusest ilma. Pensionäride tervisehoolduse probleemid üksnes suurenevad, kui 75 miljonit beebuumiaegset inimest jõuab järgmise kümne aasta jooksul pensioniikka.
Terviseharidus ja sotsiaalabi statistika
USA tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringu põhjal on igast 100st 65-aastasest elanikust üks rikas, neli majanduslikult kindlustatud, viis töötavad ikka veel, 56 vajavad riigi või perekonna toetust ning ülejäänud on surnud.
Selle raamatu sisu pole mõeldud rikkale. Mind panevad muretsema need 56, kes vajavad endiselt kellegi teise toetust. Ma ei taha, et teie või te laps satuksite sellesse statistika lõviossa.
Mulle kinnitatakse sageli: „Mul ei lähe pensionile jäädes palju raha tarvis, sest mu elamiskulud langevad.” Tõsi, teie elamiskulud pensionile jäädes langevad tõesti, ent samas on üks asi, mille kulu tõuseb järsult, ja see on tervisehooldus. Ning sellepärast jätavadki eespool mainitud HMO-d (tervishoiuasutused) pensionärid täiendavast meditsiinitoetusest ilma. Pensionäridest kodanike kulud kasvavad lihtsalt liiga suureks. Mõne järgmise aasta jooksul selgub, et tervisehooldusest saab miljonite vanemate elanike jaoks sõna otses mõttes elu ja surma küsimus. Otse öeldes: kui teil on raha, jääte ehk ellu, ja kui teil ei ole raha, võite ära surra.
Küsimus on: kas kõnealuste pensionäridest kodanike haridus valmistas neid ette selleks rahaliseks katsumuseks elu lõpus?
Järgmine küsimus on: kuidas nende pensionäridest kodanike täbar olukord on seotud teie lapse haridusega?
Nendele kahele küsimusele on kaks vastust.
Esimene vastus on, et teie laps on see, kes peab nende miljonite pensionäride tervisehoolduse kinni maksma, kui nad ei suuda seda ise teha.
Teine vastus on järjekordne küsimus: kas teie laste haridus valmistab neid ette piisava majandusliku kindlustatuse tagamiseks, nii et nad ei peaks oma tööelu lõppedes vajama riigilt rahalist või meditsiinilist toetust?
Reeglid on muutunud
Tööstusajastu reeglid olid, et käi koolis, õpi hästi, otsi endale turvaline, kindel, hüvedega töökoht ning tööta sellel kogu elu. Umbes 20 aasta pärast jääd pensionile ja ülejäänud elu hoolitsevad sinu eest ettevõte ning riik.
Infoajastul on reeglid muutunud. Praegused reeglid on, et käi koolis, õpi hästi, otsi endale töökoht ning siis säilita ennast selle töökoha jaoks. Otsi uus ettevõte ja töökoht ning säilita. Otsi uus ettevõte ja töökoht ning säilita, kusjuures looda ja palveta, et sul on raha kõrvale pandud piisavalt palju, mida jätkub kauemaks kui 65. eluaastaks, sest sa elad märksa kauem.
Tööstusajastut määratles Einsteini teooria E = mc². Infoajastut määratleb aga Moore’i seadus, millest sündis praegune ideoloogia, et info hulk kahekordistub iga 18 kuuga. Ehk teisiti öeldes: muutustega sammupidamiseks tuleb praktiliselt iga 18 kuu tagant kõik ümber õppida.
Tööstusajastul olid muutused aeglasemad. Selle väärtus, mida inimene läks kooli õppima, kestis kauem. Infoajastul vananevad teadmised väga kiiresti. See, mida te õppisite, on oluline, kuid veelgi olulisem on, kui kiiresti te õpite, muutute ja kohanete uue infoga.
Mu ema ja isa kasvasid mõlemad üles Suure Depressiooni ajal. Nende jaoks oli turvaline töökoht kõige tähtsam ja sellepärast oli nende hääles alati väikene paanika, kui nad ütlesid: „Sa pead koolis käima, et saada turvaline, kindel töökoht.” Kui te pole veel märganud, siis tänapäeval on töökohti küllaga. Probleem on mitte maha jääda, sest te vananete oma praegusel töökohal töötades.
Teisi vähemmärgatavaid, ent tähendusrikkaid erinevusi ajastute vahel.
Tööstusajastul vastutas inimese pensioniplaani eest tööandja.
Infoajastul vastutab selle eest töötaja. Kui teil saab pärast 65. eluaastat raha otsa, siis on see teie, mitte ettevõtte mure.
Tööstusajastul muutus inimene vananedes väärtuslikumaks.
Infoajastul inimese vananedes tema väärtus aga kahaneb.
Tööstusajastul olid inimesed kogu elu palgalised töötajad.
Infoajastul on järjest rohkem inimesi vabad agendid.
Tööstusajastul õppisid targad lapsed arstideks ja juristideks. Nad teenisid suurt raha.
Infoajastul teenivad suurt raha sportlased, näitlejad ja muusikud. Paljud arstid ja teised kutselised teenivad tegelikult vähem kui tööstusajastul.
Tööstusajastul võis loota riigi abile, kui inimene ja ta perekond jäid rahahätta.
Infoajastu algusest kuuleme, kuidas üha rohkem poliitikuid lubab sotsiaalkindlustust ja teisi riigi tagatud kindlustusprogramme päästa. Teie ja mina teame aga, et kui poliitikud hakkavad millegi päästmiseks lubadusi jagama, siis on tõenäoline, et päästmist vajavad asjad on juba lootusetud.
Muutustele osutatakse tavaliselt vastupanu. Kuid viimastest aastatest on tuua palju näiteid ka sellest, kuidas inimesed tunnevad ära muutuste perioodil esilekerkivad võimalused.
1. Bill Gatesist sai maailma rikkaim mees, sest vanemad mehed IBM-is ei märganud turu ja reeglite muutumist. Kuna vanematel juhtivtöötajatel jäid need muutused märkamata, kaotasid IBM-i investorid sõna otseses mõttes miljardeid dollareid.
2. Praegu on meil 20-aastaste loodud infoajastu ettevõtted, mis ostavad ära 45-aastaste juhitud tööstusajastu korporatsioone (kaks näidet on AOL ja Time Warner).
3. Tänapäeval saavad 20-aastastest miljonärid, sest 45-aastased juhtivtöötajad ei näinud neid võimalusi, mida nägid 20-aastased.
4. Tänapäeval on meil 20-aastased ennast ise üles töötanud miljonärid, kes pole kunagi omanud töökohta, ning samal ajal on meil 45-aastased, kes alustavad otsast peale, õppides uue ameti jaoks ümber.
5. Räägitakse, et lähemas tulevikus siirduvad inimesed on-line’i ja teevad töökohtadele pakkumisi, mitte ei taotle töökohti. Räägitakse, et inimesed, kes soovivad töökohta pikemaks ajaks kui aastaks (suurem kindlus), peavad selle kindluse eest vähema rahaga nõus olema.
6. Selle asemel et loota hea töökoha leidmisele mõnes suures ettevõttes, alustab üha rohkem tudengeid ühiselamutoas