küll enda eest hoolitseda, kui peab, ja kui meid on selleks välja õpetatud.
On aeg oma rahanduslikku IQ-d tõsta.
Muutuv rahvastiku koostis
Madala IQ-ga lahenduste tõttu, mida me minevikus kasutasime, muutub täna meie rahvastiku koostis.
Joonis näitab seda, et rikkad saavad rikkamaks ja kõik ülejäänud vaesuvad, ehkki paljud inimesed teenivad rohkem raha. Õnnetuseks pole USA ainuke riik, mis selles suunas liigub. Paljude maailma riikide majandus hakkab muutuma kaheklassiliseks ühiskonnaks: rikkad ja vaesed, kõrgklass ja vaesed massid.
16. aprillil 2006. aastal ilmus New York Timesi pühapäevases väljaandes esileheküljel artikkel pealkirjaga:
„Majanduse elavnemine Jaapanis toob kaasa süveneva majandusliku lõhe”
Artikli teine lõik ütleb:
„Riigis, mille enesekuvand oli kord kokku võetud loosungis „100 miljonit, kõik keskklassist”, jagavad tänapäeval käibefraasid inimesi kalgilt „kaotajateks” ja „võitjateks” ning nimetavad Jaapanit süveneva ebavõrdsuse ühiskonnaks.”
Teiste sõnadega, keskklass pühitakse minema. Tänapäeva Jaapanis oled kas rikas või vaene, rahanduslik võitja või rahanduslik kaotaja. Sama toimub Ameerikas ja paljudes Euroopa riikides.
Madala rahandusliku IQ hind
Vesteldes Donald Trumpiga, nõustusime, et ei suuda lahendada tänaseid keerukaid rahandusalaseid väljakutseid eilse rahandusliku intelligentsusega. Kui meie riik üritab sotsiaal- ja ravikindlustuse probleemi lahendada sellega, et maksab inimestele rohkem toetusi ja hüvitisi, siis küpsetatakse hani ära ja pistetakse nahka ning kuldmune enam ei tule.
Me kirjutame, peame loenguid ja loome hariduslikke lauamänge ning muid tooteid, kuna soovime, et inimesed saaksid rikkaks ja lahendaksid oma rahaprobleemid ise, mitte ei ootaks, et teised nende probleemid nende eest lahendavad. Me mõlemad nõustume, et inimestele raha andes teeme probleemi ainult suuremaks, raskemini lahendatavaks ja ohtlikumaks.
Lihtsalt öeldes on Ameerika muutumas haritud rahvaks, mis koosneb rikastest ja vaestest. Keskklass hakkab välja surema. Meie riigi probleem on selles, et see on täis inimesi nagu minu vaene isa – hea inimene, haritud, töökas, kes siiski ootas, et valitsus tema eest hoolt kannab, kui ta pensionile jääb.
Me oleme maininud, et mõne aasta pärast hakkavad pensionile jääma esimesed umbes 75-miljonisest beebibuumi põlvkonnast. See on esimene põlvkond, mis on sotsiaalkindlustusse ja haigekassase kogu aeg makseid teinud. Probleem on selles, et raha, mille nad panustasid, on läinud, kadunud petlikku Ponzi-skeemi.
Intelligentsuse definitsioone on palju. Üks praktilisemaid, mille õppisin oma rikkalt isalt, on selline: „Intelligentsus on võime probleeme lahendada.”
Kaks probleemi on veel: kuna me ei õpeta raha kohta eriti palju, ei tea paljud neist 75 miljonist, mis Ponzi-skeem on. Teiseks, kuna enamik neist tasus makseid täies ulatuses, on nad ära teeninud, et neile makstaks. Aga kui igaüks neist 75 miljonist hakkab vaid 1000 dollarit kuus sotsiaal- ja ravikindlustuse hüvitisi saama, siis lisandub USA valitsuse väljamaksetele kokku 75 miljardit dollarit kuus. See on umbes sama summa, mis läks maksma orkaan Katrina või Iraagi sõda – igas kuus. Hea uudis on see, et teil on veel aega ette valmistuda ja vältida tulevaste rahanduslike orkaanide ohvriks langemist … aga mitte eriti palju.
Pühapäevakoolis õpetati mulle:
Anna inimesele kala ja tal on üheks päevaks süüa. Ja seda me oleme riigina teinudki. See on sotsiaalkindlustuse ja haigekassa hüvitistele ja toetustele lootmise mentaliteet.
Õpeta inimesele, kuidas kala püüda, ja ta saab kogu elu söönuks. Seda oleme meie Donaldiga teinud. Me tahame, et inimesed õpiksid rikkad olema ja teisi õpetama, kuidas rikkaks saada.
Komplektis „Teach to be Rich” („Õpeta rikkaks saama”), mille ma lõin, et aidata meie CASHFLOW’ klubidel õpetada teisi rikkaks saama, räägin sellest, kuidas mõni ei taha inimestele kala anda ega teisi kalastama õpetada, selle asemel müüvad nad inimestele kala. Paljud neist on börsi- või kinnisvaramaaklerid, finantsplaneerijad, pankurid ja kindlustusagendid. Nad tegelevad müümisega, mitte tingimata õpetamise või andmisega. Ehkki enamik inimesi nendel ärialadel ei pruugi isekad olla, on selliseid siiski väga palju. Tähtis on olla valvel, et eristada neid, kes annavad – õpetajaid –, ja neid, kes müüvad.
Meie Donaldiga oleme mures, et enamik inimesi eelistab mitte õppida oma raha haldama või oma raha investeerima. Selle asemel, et õppida, annavad nad raha lihtsalt ekspertide kätte ning siis loodavad ja palvetavad, et nende asjatundjad tõepoolest ka asja tunneksid.
Oma raamatus „Kuidas rikkaks saada” kirjutab Donald finantsnõustajate („kalamüüjate”) kohta järgmist. Juba peatüki pealkiri ütleb kõik:
Olge ise oma finantsnõustaja
Peatükk algab sõnadega:
„Paljud lähevad ja palkavad finantsnõustajad, aga ma olen ka näinud, kuidas paljud neist nõustajatest inimesi hävitavad.
Eriti sportlased teenivad väga noores eas palju raha. Liiga sageli laseb aga mõni mänedžer sportlase varanduse tuulde ja neile ei jää kolmekümnendates eluaastates midagi peale möödunud hiilguse – nad on sunnitud tööle minema, et ära elada.”
Meie tahame teid kala püüdma õpetada
Meie Donald Trumpiga ei müü kala. Me ei müü investeerimisalast nõu ega ütle inimestele, millesse investeerida. Me oleme õpetajad. Me tahame, et te õpiksite, kuidas rikkaks saada, oma raha ise investeerida ja omaenda finantseksperdiks saada. Me tahame teid ise kala püüdma õpetada.
Rikka isa saladus
Nagu ma enne mainisin, on paljud rikkad salatsevad. Ma ei saanudki aru, kui palju, kuni minu rikka isa perekond palus mul nende nime raamatust „Rikas isa, vaene isa” välja jätta. Paljud rikkad jäävad meelsamini anonüümseks. Nad ei taha, et neid tuntakse, ja/või ei taha oma finantssaladusi jagada. Seetõttu olingi meeldivalt üllatunud, avastades, et Donald Trump on oma rikkuse suhtes nii avameelne ja valmis oma rahandusliku edu saladusi jagama.
Raamatus „Buffettoloogia” („Buffettology”) kirjutab Mary Buffett:
„F. Scott Fitzgerald kirjutas, et väga rikkad on tavainimesest väga erinevad. Tal oli õigus. Aga nad on erinevad kõige kummalisemal moel, ja kõige kentsakam on vaikimiskoodeks, millest kinnipidamist nad perekonnalt ja sõpradelt nõuavad. Kui ma oli abielus Peteriga (Warren Buffetti poeg), jagati mulle rohkem kui üks kord korraldusi mitte rääkida kellegagi väljaspool perekonda Warrenist ja tema investeerimistegevusest. Selle raamatu kirjutamine poleks saanud kõne allagi tulla.”
Pärast lahutust Peterist rikkus Mary Buffett vaikimiskoodeksit ning selgitas üksikasjalikult, kuidas Warrren Buffet tegutseb, paljastades Buffettite saladusi. See on suurepärane raamat ja hästi kirjutatud. Ja see tõesti selgitab Warren Buffetti saladusi. See on Warren Buffetti käsiraamat, ehkki tema ise selle kirjutamiseks luba ei andnud. See kirjeldab aga, kuidas Warren Buffett tegutseb. See ei tähenda, et teie või mina või isegi Donald Trump võiksime samamoodi toimida. Ja me ei pruugi seda tingimata tahtagi. Mitmel viisil, mida hiljem raamatus selgitatakse, võime nii Donald kui ka mina Warreni investeeringute rentaabluse üle trumbata. Ta võib ju rikkam olla, aga meie oskame kiiremini rikkaks saada, kasutades oma meetodeid ja vähem raha.
Te peate leidma oma stiili ja meetodi, mis teile kõige paremini sobib. Ehkki on oluline õppida sellistelt inimestelt nagu Warren ja Donald, on ka oluline leida oma valem.
Ma käisin mitu aastat tagasi Atlantas reverend Vernon Ashe’i jutlusel, mis seda rõhutas. Tema sõnum oli, et inimesed peavad omaenda protsessid läbi tegema, et nende eesmärgile saaks väärtust omistada. Ja vastupidi, ilma protsessita pole