Kuningal on külm. Anton Hansen Tammsaare

mina annan sulle kuninga pitseriga kirja ja mehed ning sina ise lähed tood selle naise ära, kes mehest ei tea. Kui täidad oma ülesande hästi, pandin sulle oma pea, et saad kojanarriks, ainult mina las enne suren või lähen pensionile.

      NOORTEENER (sirutab käe). Oleme rääkind! Mina toon Angela, kui saan kojanarriks. Aga kas sa pead oma sõna?

      NARR. Narr on tänapäev veel ainuke inimene, kes sõna peab.

      TOATÜDRUK (tuleb tagaseina uksest pahemalt}. Kuningas kutsub vanateenrit ja narri.

      NARR. Kahte korraga?

      TOATÜDRUK (naerdes). Mõlemat. (Narr lahkub, toatüdruk tahab temale järgneda.)

      NOORTEENER (haarab toatüdrukul käest, tõmbab ta tagasi ja lükkab jalaga ukse kinni). Klaara!

      TOATÜDRUK. Lase mind! Mul pole aega!

      NOORTEENER. Ainult silmapilguks! (Tahab tüdrukut suudelda.)

      TOATÜDRUK (vabastab enese naerdes; tõsiselt). Palun väga! Pane enne tanu alla, suudle siis.

      NOORTEENER. Suudelda võib ikka ilma tanuta.

      TOATÜDRUK. Ei või, praegu ei või, sest aeg on niisuke. Nii kui lased suudelda, kohe tahetakse rohkem, ja kui on rohkem, siis üldse tanu alla ei saa.

      NOORTEENER. Sa ju kord lasid end suudelda.

      TOATÜDRUK. Noh, ja aitab! Pealegi oli see pimedas ja peaaegu vägisi.

      NOORTEENER. Aga mõni teine võib valgeski.

      TOATÜDRUK. Oled sina siis mõni teine? Mõni teine on kuningapoeg, ülem või ülempreester. Siis muidugi. Mõni teine on teisest soost ja seisusest.

      NOORTEENER. Ära tühja kiitle ega uhkusta! (Haarab tüdruku käe.) Klaara, ma palun, üksainus kord, üksainus suudlus, muud midagi. Kogu kuningakojas pole midagi ilusamat ega magusamat kui sinu suu.