inimest oma muret alkoholi. Neist sureb igal aastal alkoholist tingitud hädadesse 35 000 inimest. Seda on peaaegu kakskümmend korda rohkem, kui sureb ühtekokku kõikide keelatud narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel.
Niisiis, millal kujuneb alkoholi tarbimisest selle kuritarvitamine? Vastus on ühene.
Kui alkoholi tarvitamine põhjustab teile või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Alkohol võib põhjustada tervisehädasid (nii füüsilisi kui ka vaimseid), rahalisi raskusi, tööprobleeme, seaduserikkumisi, erimeelsusi sõprade ja omastega.
See tähendab, et joomisest ei tee probleemi mingi kindel kogus alkoholi või joomise ajastus, pigem on see kokkuleppe küsimus. Inimese kokkulepe enese, pere, eakaaslaste ja ühiskonnaga tervikuna. Kokkuleppe ideed võib illustreerida kahe klassikalise näitega.
Koos elades võib üks partneritest igal nädalal võtta teatud koguse viina, teine aga olla põhimõtteline täiskarsklane – see üks naps võib tekitada probleeme ja selles tuleks omavahel kokku leppida.
Kakskümmend aastat tagasi mõõdeti inimese võimet pärast alkoholi tarvitamist autot juhtida sel moel, et hinnati tema suutlikkust kõndida mööda sirget joont. Seda kokkulepet on ühiskonnas nüüd muudetud ja otsus tehakse vere alkoholisisalduse põhjal. Kui see ulatub üle määratud normi, peetakse inimest automaatselt sobimatuks autot juhtima.
Alkoholiprobleemi tunnused jagunevad kolme kategooriasse: psühholoogilised, meditsiinilised ja sotsiaalsed.
Psühholoogilised probleemid
Alkoholist mõtlemine – alkoholist sõltuvuses olev inimene mõtleb päeva vältel suuremal või vähemal määral alkoholile. Küsimused „Millal ma oma esimese napsu saan? Millal ma järgmise saan? Kas Millerid joovad?” on igapäevased. Need mõtted tekitavad tavaliselt kannatusi ega lase normaalselt elada, neile võib olla raske vastu seista ja neid ei saa mitte tähele panna.
Süütundeid ja meenutusi võib olla mitmeid: mõlgitud poriplekk, kolleegi sõbralik vihje, partneri anumised ja paha tuju hood, paistes silmad ja lapiline nahk.
Negatiivsed emotsioonid – joomise episoodile võib järgneda märkimisväärne meeleolu langus ja/ või ärevuse suurenemine. Samad tunded võivad esineda pohmeluse ajal ja vahetevahel kogu joomise perioodi vältel, eriti kui juuakse kõvasti ja sageli.
Meditsiinilised probleemid
Kui alkoholiprobleem on kestnud juba kaua, tekivad tõenäoliselt ka meditsiinilised probleemid. Nende kujunemiseks võib kuluda mõni nädal kuni aastakümneid. On erandlikke juhtusid, mil mõnel alkoholisõltlasel ei tekigi tervisekahjustusi. On inimesi, kes suudavad ära juua suure koguse alkoholi (nt kakskümmend viis või enam aastat järjest kolm pudelit viskit nädalas) ja surra ikkagi loomulikku surma normaalses seisundis aju, maksa, pankrease ja pärgarteriga. Aga on tõenäolisem, et miski annab järele. Tegelikult lühendab liigne alkoholitarbimine eluiga kümme kuni viisteist aastat. Alkohol ei säästa ühtki elundit. Alkohol on mürgine narkootiline aine ja seega meie organismile kahjulik. Ülemäärase joomise lühiajaliste toimete hulka kuuluvad seedehäired, kõhulahtisus, kehvveresus, nahakuivus ja – surin. Pikaajaliste toimete hulka tähelepanu-, õppimis-, mõtlemis- ja mäluhäired, suu-, kõri-, rinna-, pankrease ja maksavähk, maokatarr, maohaavandid, atsidoos, pankreatiit, hepatiit, maksatsirroos, lapse fetaalalkoholisündroom ema rasedusaegse rohke alkoholi tarbimise korral ning impotentsus meestel.
Füüsilise alkoholsõltuvuse korral ilmnevad joomise mahajätmisel või vähendamisel ärajäämanähud. Füüsilisele alkoholisõltuvusele võivad osutada mitmed nähud. Nende hulgas on igapäevane alkoholi tarbimine, regulaarne või hootine päev-läbi-joomine ja hommikune alkoholi tarbimine. Sõltuvusele võivad viidata hirmudega ärkamine ning ka värisemine ja iiveldus. Joomise lõpetamine või oluline vähendamine võib lõppeda ka kergemate ärajäämanähtudega, nagu värisemise, iivelduse, oksendamise, ärrituvuse ja palavikuga. Need sümptomid algavad tavaliselt 5–12 tunni möödumisel. Raskemad ärajäämanähtude sümptomid, nagu krambid, deliirium või hallutsinatsioonid, võivad ilmneda 24–72 tunni möödumisel pärast alkoholi joomise lõpetamist.
Sotsiaalsed probleemid
Kuritegevus (eriti just vägivallaga seotud kuriteod), tööluusid, õnnetusjuhtumid ja avariid, töötus – kõik need on alkoholiprobleemile omased. Suurbritannias seostatakse alkoholijoobega kaht kolmandikku suitsiidkatsetest ja rohkem kui 50 % tulekahjus hukkunutest ja tapmistest. Alkohol põhjustab 40 % uppumissurmadest, on 40 % raskete peatraumade ja 30 % kodus aset leidnud õnnetuste põhjuseks. Keskmiselt igal kuuendal liiklusavariisse sattunud autojuhil on veres lubatust rohkem alkoholi. Arvestuste järgi läheb Suurbritannias alkoholist põhjustatud haiguste tagajärjel aastas kaotsi 12 miljonit tööpäeva. Alkoholi liigtarvitamise sotsiaalne ja rahaline kulu on Suurbritannias ligikaudu kuus miljardit naelsterlingit aastas.
Kui muretsete enda või kellegi teise alkoholitarbimise pärast, võite esitada endale järgmised küsimused.
• Kas ma joon ma üksi olles sageli rohkem kui paar napsi?
• Kas ma vajan napsi iga päev mingil kindlal kellaajal?
• Kas keegi on kunagi minu joomisharjumusi arvustanud?
• Kas ma vajan ma napsi, et olla seltskonnas vähem häbelik ja vabaneda muudest soovimatutest tunnetest?
Kui vastasite kasvõi ühelegi küsimusele jaatavalt, tuleks teil oma joomisharjumused üle vaadata. Käesolev raamat võib teile seejuures abiks olla. Hoiatuseks – enne kui jätkate lugemist, on oluline endalt küsida, kas teil on ka muid probleeme peale alkoholiga liialdamise. Mõnikord ei lase meie kompleksprobleemid eneseabiprogrammist ilma kõrvalise abita täielikult kasu saada. Esitage endale küsimused.
• Kas ma tunnen pidevalt lootusetust ja masendust?
• Kas minu joomisharjumused on mulle kaela toonud seadusrikkumisi?
• Kas mul on rahalisi raskusi ja/või ähvardab mind töökohast ilmajäämine?
Kui vastasite kasvõi ühelegi neist küsimustest jaatavalt, oleks teil mõistlik otsida raamatule lisaks ka professionaalset tuge. Eriti tähtis oleks seda teha juhul, kui tunnete või mõtlete sageli, et elu pole elamist väärt. Professionaalne toetus ja nõu võivad aidata toime tulla joomisest tingitud korrarikkumiste tagajärgede ja rahaliste raskustega.
Lisaabi leiate oma arstilt, kes saab teid suunata sobivasse tugirühma või spetsialisti vastuvõtule. Ka siis, kui teid suunatakse lisaabi saama, võib käesolevast raamatust individuaal- ja rühmateraapia täiendusena kasu olla.
2.
Kuidas kujuneb alkoholiprobleem?
Terry lugu
41-aastane Terry sündis Manchesteris ja kolis Londonisse teismeliseea lõpus. Praegu elab mees üksinda, on töötu ja saab invaliidsuspensioni. Varem töötas ta puusepana, juhtides edukat ettevõtet, kus oli palgal üle kahekümne inimese. Terry probleem algas kümne aasta eest Austraalias, kus ta puhkamas käis. Ta sattus liiklusavariisse ja sai raskesti viga. Tal oli koljuluumurd, roided katki ja selgroovigastus, mille tagajärjel kannatab mees kroonilise seljavalu käes ega suuda tööd teha. Varsti pärast avariid hakkas Terry kõvasti jooma, sest tundis masendust ja tüdimust. Ta ei osanud oma päevadega midagi peale hakata, sest puutöö oli ainus, mida ta oskas. Joomine aitas paremini ka valu taluda. Aja jooksul hakkas jõud kaduma ja järjest rohkem veetis Terry aega lihtsalt magades, voodis vedeledes, telekat vahtides ja pubis istudes.
Joanne lugu
Joanne on 28-aastane jurist. Naise vanemad, kes on mõlemad arstid, on alati rõhutanud akadeemilise ja kutsealase edukuse tähtsust. Joanne õppis koolis väga hästi, jätkas edukalt ülikoolis ja temast sai advokaat. Joanne on energiline ja edasipüüdlik ja töötab sageli 55 või 60 tundi nädalas. Nädala sees ei ole tal tööväliseks tegevuseks aega, seega püüab