ja kuulus tema valdusse, välja arvamata ühtegi hinge talupoegadest ja ühtegi veerandikku maast, kõige eest hinnaga 2500 rubla, mille kohta samal päeval sõlmitigi kohtu- ja täidesaatvas palatis ostuleping, ja selsamal ajal augustikuu 26. päeval anti K** maakohtu poolt valdus isale edasi ja kinnitati ta valdajaks. – Viimaks aga suri isa jumala tahtmisel 17.. aasta septembrikuu 6. päeval, kuna selsamal ajal tema, kaebaja, täiskindral Trojekurov 17.. aastast alates, peaaegu lapsepõlvest peale oli sõjaväeteenistuses ja enamasti sõjakäikudel kodumaa piiride taga, mispärast tal puudusid teated nii isa surma kui ka temast järelejäänud vara kohta. Nüüd aga, pärast täielikku lahkumist nimetatud teenistusest ja erruminekut ja tagasipöördumist oma isa mõisadesse, mis asuvad ** ja ** kubermangus, K**, P** ja R** maakonnas, mitmes külas, kokku umbes 3000 hinge, leiab ta, et nendest mõisadest valdab ** mõisa ülalnimetatud ** hingega (keda nüüdse ** revisjoni järgi on selles külas ainult ** hinge) ja maaga ja tulutoovate aladega ilma ühegi kinnistusaktita eespool nimetatud kaardiväe leitnant Andrei Dubrovski, mispärast ta, esitades tähendatud palvekirja juures originaalostulepingu, mille tema isale andis müüja Spitsõn, palub nimetatud mõisa Dubrovski ebaõigest valdusest ära võtta ja anda kuuluvuse järgi tema, Trojekurovi täielikku kasutusse. Nimetatu võtmise eest enda ebaõigesse valdusse, millelt saadavaid tulusid ta kasutas, nõuda temalt, Dubrovskilt, pärast seda, kui tähendatud tulude kohta on korraldatud asjakohane uurimine, sisse seadustega ettenähtud hüvitus ja rahuldada sellega teda, Trojekurovit.
Pärast neid uurimisi, mis maakohus selle palvekirja aiusel korraldas, selgus: et vaidlusaluse mõisa ülalnimetatud praegune valdaja kaardiväe leitnant Dubrovski andis mõisnikkude kaasistujale koha peal seletuse, et praegu tema valduses olev mõis, mis asub nimetatud Kistenjovka külas, ** hingega ühes maa ja tulutoovate aladega, sai tema omaks pärandina pärast tema isa, suurtükiväe alamleitnandi Gavril Jevgrafi poja Dubrovski surma, kelle omaks see jälle sai ostu teel kaebaja isalt, varem provintsiaalsekretär, hiljem kolleegiumiassessor Trojekurovilt tema poolt 17.. aastal augustikuu 30. päeval titulaarnõunik Grigori Vassili pojale Sobolevile antud volikirja alusel, mis on kinnitatud ** maakonnakohtus, ja mille järgi sellelt peab olema antud tema isale tähendatud mõisa kohta ostuleping seepärast, et nimetatus on otseselt öeldud, et tema, Trojekurov, müüs mõisa, ** hinge koos maaga, mille ta omandas ostulepingu alusel kantseleiametnik Spitsõnilt, tervelt tema – Dubrovski – isale ja sai lepingus märgitud summa, 3200 rubla, tema isalt täielikult ilma tagasimaksmise kohustusteta kätte ja palus nimetatud volinikku Sobolevi isale üle anda seaduslik kinnistusakt. Ja samal ajal tema isal selle volikirja järgi terve summa äramaksmise korral asuda temalt ostetud mõisa valdamisele ja toimida kuni kinnistamiseni täisõigusliku omanikuna, kuna temal, müüjal Trojekurovil ega kellelgi teisel ei ole edaspidi mingisuguseid õigusi sellele mõisale.
Aga millal just nimelt ja missuguses ametiasutises see kinnistusakt oli volinik Sobolevi poolt tema isale üle antud, – see on temale, Andrei Dubrovskile, teadmata, kuna ta sel ajal oli veel päris laps ja pärast oma isa surma seda kinnistusakti ei leidnud; ta arvab, et see võis ära põleda koos muude paberitega ja härrastemajaga tulekahju ajal, mis oli nende mõisas 17.. aastal ja millest teadsid ka selle küla elanikud. Aga et nemad, Dubrovskid, on olnud selle mõisa vastuvaieldamatuiks valdajaiks sellest päevast peale, kui Trojekurov selle müüs või andis volikirja Sobolevile, see on 17.. aastast peale, pärast tema isa surma aga 17.. aastast peale kuni tänapäevani, seda kinnitavad ümberkaudsed elanikud, kes, kokku 52 inimest, ülekuulamisel vande all tunnistasid, et tõepoolest, niipalju kui nad mäletavad, said aastat 70 tagasi tähendatud vaidlusaluse mõisa omanikeks, ilma et keegi oleks vastu vaielnud, nimetatud härrased Dubrovskid, kuid nimelt missuguse lepingu või kinnistusakti alusel, see pole neile teada. – Kas aga käesolevas asjas nimetatud eelmine selle mõisa ostja, endine provintsiaalsekretär Pjotr Trojekurov on olnud selle mõisa valdajaks, seda nad ei mäleta. Härraste Dubrovskite maja aga põles aastat 30 tagasi öösel nende külas tekkinud tulekahju ajal maha, kuna kõrvalised isikud avaldasid arvamust, et sissetulekut võib tähendatud vaidlusalune mõis anda, arvates keskmiselt sellest ajast peale, mitte vähem kui 2000 rubla aastas.
Vastupidi sellele esines täiskindral Kirila Pjotri poeg Trojekurov 3. jaanuaril käesoleval aastal kohtu ees palvega, et kuigi nimetatud kaardiväe leitnant Andrei Dubrovski esitaski korraldatud kohtulikul uurimisel käesoleva asja juurde tema kadunud isa Gavril Dubrovski poolt titulaarnõunik Sobolevile välja antud volikirja temale müüdud mõisa kohta, ei esitanud ta siiski vastavalt sellele mitte ainult originaalostulepingut, vaid isegi mitte mingisuguseid kindlaid tõendusi selle sõlmimise kohta, nagu nõuab üldeeskirja 19. peatükk ja 1752. aasta novembrikvu 29. päeva seadlus. Järelikult kaotab volikiri selle väljaandja, tema isa surma tõttu, vastavalt 1818. aasta maikuu… päeva seadlusele täielikult maksvuse. – Ja peale selle on korraldus anda vaidlusalused mõisad valdusse järgmiselt: kinnistatud mõisad kinnistusaktide järgi, kinnistamata vastavalt uurimistulemustele.
Selle mõisa kohta, mis kuulub tema isale. on tema poolt tõenduseks juba esitatud kinnistusakt, mille järgi tulebki see, taotluses tähendatud seadlustele, nimetatud Dubrovski ebaõigest valdusest ära võttes anda ülle temale pärimisõiguse alusel. Aga kuna tähendatud mõisnikud, pidades enda valduses neile mittekuuluvat mõisa ilma igasuguse kinnistuseta, kasutasid ebaseaduslikult sellest saadavaid ja neile mittekuuluvaid tulusid, siis tuleb pärast seda, kui on välja arvestatud, missuguse summa need vastavalt… moodustavad, need mõisnik Dubrovskilt sisse nõuda ja teda, Trokurovit, vastavalt rahuldada. – Pärast selle kohtuasja läbivaatamist ja väljavõtete tegemist sellest ning seadustest on maakonnakohtu poolt otsustatud:
Nagu sellest kohtuasjast näha, on täiskindral Kirila Pjotri poeg Trojekurov tähendatud vaidlusaluse mõisa kohta, mis praegu on kaardiväe leitnandi Andrei Gavrili poja Dubrovski valduses ja asub Kistenjovka külas, nüüdse… revisjoni järgi kokku ** meessoost hinge koos maaga ja muude tulutoovate aladega, esitanud originaalostulepingu nimetatu müümise kohta aadlisoost kantseleiametniku Fadei Spitsõni poolt 17.. aastal tema isale, provintsiaalsekretärile, kes hiljem oli kolleegiumiassessor, ja peale selle seati nimetatud ostja, Trojekurov, nagu on näha sellele ostulepingule tehtud pealiskirjast, selsamal aastal maakohtu poolt valdajaks ja kinnistati see mõis temale, ja kuigi vastupidi sellele kaardiväe leitnandi Andrei Dubrovski poolt on esitatud volikiri, mis on antud nimetatud ostja, kadunud Trojekurovi poolt titulaarnõunik Sobolevile selleks, et sõlmida leping tema isa, Dubrovski, nimele, kuid sääraste tehingute alusel on… seadluse järgi keelatud mitte ainult kinnistatud kinnisvara edasikinnistamine, vaid isegi ajutises valduses pidamine, pealegi on see volikiri selle andja surma tõttu oma maksvuse täiesti kaotanud. – Kuid peale kõige selle ei ole Dubrovski poolt asja juurde selle algatamisest, see on 18.. aastast peale, kuni praeguseni esitatud mitte mingisuguseid kindlaid tõendusi selle kohta, kas tõepoolest nimetatud vaidlusaluse mõisa kohta tähendatud volikirja alusel kuskil või kunagi oleks sõlmitud ostuleping. Seepärast määrab kohus: nimetatud mõis, hinge, koos maa ja muude tulutoovate aladega, missuguses seisukorras see ka oleks, kinnistada nimetatu kohta esitatud ostulepingu alusel täiskindral Trojekurovi nimele; kaardiväe leitnandi Dubrovski kõrvaldamise kohta nimetatu valdamisest ja selle seaduspärase andmise kohta härra Trojekurovi ja selle kui pärandiks saadud omandi kinnistamise kohta tema nimele teha ettekirjutus K** maakohtule. – Aga kuigi täiskindral Trojekurov palub peale selle veel kaardiväe leitnandilt Dubrovskilt sisse nõuda neid tulusid, mida ta temale kuuluva pärandiks saadud mõisa ebaõige valdamise tõttu kasutas, – siis, kuna nimetatud mõis oli põliste elanikkude tunnistuse järgi aastaid härraste Dubrovskite vastuvaieldamatus valduses ja käesolevast asjast ei ole näha, et härra Trojekurovi poolt kuni praeguseni oleks esitatud mingisuguseid kaebusi tähendatud mõisa säärases ebaõiges valduses oleku kohta Dubrovski käes, ja selle kohta seadus küsib, kui keegi külvab temale mittekuuluva põllu täis või teeb sellele maatükile tara ümber ja tema peale selle ülekohtuse omastamise pärast tõstetakse kaebust ja tuleb selle kohta tõde avalikuks, siis anda maa koos mahakülvatud vilja, tara ja hoonetega tagasi õigele peremehele, sellekohaselt täiskindral Trojekurovi poolt esitatud nõudmine kaardiväe leitnant Dubrovski vastu jätta rahuldamata, sest temale kuuluv mõis antakse tagasi tema valdusse tervelt, ilma midagi välja eraldamata. Aga et tema seadmisel valdajaks midagi poleks kõrvaldatud, jääb täiskindral Trojekurovil samal ajal õigus, kui tal peaks olema oma nõudluse kohta mingisuguseid kindlaid