Henri Murger

Stseene boheemlaselust

Скачать книгу

lõua karvaküllusele oli tema pea enneaegu kiilastunud, nii et see sarnanes palja põlvega, mille siledust üritasid tulutult varjata sedavõrd hõredad juuksesalgud, et kõik karvad võinuks ükshaaval kokku lugeda. Mees kandis küünarnukkide kohalt paigatud musta frakki ning kui ta käed üles tõstis, siis paistsid kaenla all õhutusaugud. Tema pükse võinuks pidada mustaks ning saabaste ilmest, mis polnud vist kunagi uued olnudki, võis arvata, et need olid mõne Igavese Juudi jalas maakerale mitu tiiru peale teinud.

      Schaunard oli märganud, et tema sõber Colline oli habemepuhmakaga noormeest tervitanud.

      „Kas te tunnete seda härrat?” päris ta filosoofilt.

      „Ei,” vastas too, „aga ma kohtun temaga mõnikord raamatukogus. Ma arvan, et ta on kirjamees.”

      „Paistab jah sedamoodi,” nõustus Schaunard.

      Isikul, kellega noormees vaidles, oli aastaid neljakümne ümber; otsustades suure pea järgi, mis näis kaela vahele jättes otse õlgadest välja kasvavat, oli tal kalduvus apopleksiaks. Väikese musta pigimütsiga kaetud lame laup andis tunnistust täielikust juhmusest. See oli härra Mouton, kes pidas IV linnarajooni valitsuses surnute registrit.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      1324. aastast peale korraldati Prantsusmaal luulevõistlusi, mille võitja sai kullatud kannikese, kibuvitsaõie või muu lille. Lillemängudeks kutsutud pidustuste korraldajad mõtlesid välja pidustuste patrooni, emand Clémence Isaure’i, kes legendi järgi olevat ohverdanud kogu oma vara, et neid luulepidustusi saaks igal aastal korraldada. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

      2

      sotii – narrimäng, ühevaatuseline koomiline näidend 15. ja 16. saj Prantsuse teatris.

      3

      François Villon – 15. saj prantsuse luuletaja. Jäi varakult orvuks ja sattus kurjategijate seltskonda. Kahel korral surma mõistetud, poodud. ülistas muuhulgas oma luuletustes avalikku naist, kes tolleaegse seaduse järgi oli kohustatud kandma kiivrit meenutavat peakatet.

      4

      ovaat – vanade keltide vaimulike klassi kuuluv isik, võrdne druiidide ja bardidega.

      5

      Salvatore Rosa (1615–1673) – itaalia kunstnik, muusik ja poeet.

      6

      François de Malherbe (1555–1628) – prantsuse luuletaja. Rajas prantsuse klassitsismi range stiili ja mõistuspärased reeglid

      7

      Püha Markus on Veneetsia, Peetrus Rooma kaitsepühak.

      8

      Clément Marot (1496–1544) – prantsuse luuletaja.

      9

      Diane de Poitiers (1499–1566) – Prantsuse kuninga Henri II armuke

      10

      Marguerite de Valois-Angoulême (1492–1549) – Navarra kuninganna, François I õde, kirjanik.

      11

      Jean Goujon (1510–1564 või 1569) – prantsuse skulptor ja arhitekt, üks renessansi- ajastu suurkujusid

      12

      Markiis de Rambouillet’ salongis käisid koos filosoofid ja kirjanikud. „Julie vanik” on käsikirjaline luulekogu, mille salongi külastajad kinkisid 1642. aastal markiisi tütrele Juliele.

      13

      Kardinal Richelieu, Prantsusmaa tegelik valitseja aastatel 1624–1642, oli suur kirjandusearmastaja ja proovis ka ise sellel põllul jõudu. Kord tegi ta viiele luuletajale ette- paneku kirjutada tragöödia etteantud teemal.

      14

      Marion Delorme (1613–1650) – kurtisaan, kelle salongi külastasid paljud tolleaegsed väljapaistvad isikud; Ninon de Lanclos’ (1620–1705) salong oli vabamõtlejate varjupaik.

      15

      1649. aastal puhkes Prantsusmaal kirjanduslik vaidlus: ühed eelistasid Voiture’i kirjutatud sonetti „Uranie”, teised Benserade’i sonetti „Job”.

      16

      Thomas Chatterton (1752–1770) – inglise luuletaja, elas suures puuduses ja lõpetas seitsmeteistkümnesena elu enesetapuga.<

1

1324. aastast peale korraldati Prantsusmaal luulevõistlusi, mille võitja sai kullatud kannikese, kibuvitsaõie või muu lille. Lillemängudeks kutsutud pidustuste korraldajad mõtlesid välja pidustuste patrooni, emand Clémence Isaure’i, kes legendi järgi olevat ohverdanud kogu oma vara, et neid luulepidustusi saaks igal aastal korraldada. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

2

sotii – narrimäng, ühevaatuseline koomiline näidend 15. ja 16. saj Prantsuse teatris.

3

François Villon – 15. saj prantsuse luuletaja. Jäi varakult orvuks ja sattus kurjategijate seltskonda. Kahel korral surma mõistetud, poodud. ülistas muuhulgas oma luuletustes avalikku naist, kes tolleaegse seaduse järgi oli kohustatud kandma kiivrit meenutavat peakatet.

4

ovaat – vanade keltide vaimulike klassi kuuluv isik, võrdne druiidide ja bardidega.

5

Salvatore Rosa (1615–1673) – itaalia kunstnik, muusik ja poeet.

6

François de Malherbe (1555–1628) – prantsuse luuletaja. Rajas prantsuse klassitsismi range stiili ja mõistuspärased reeglid

7

Püha Markus on Veneetsia, Peetrus Rooma kaitsepühak.

8

Clément Marot (1496–1544) – prantsuse luuletaja.

9

Diane de Poitiers (1499–1566) – Prantsuse kuninga Henri II armuke

10

Marguerite de Valois-Angoulême (1492–1549) – Navarra kuninganna, François I õde, kirjanik.

11

Jean Goujon (1510–1564 või 1569) – prantsuse skulptor ja arhitekt, üks renessansi- ajastu suurkujusid

12

Markiis de Rambouillet’ salongis käisid koos filosoofid ja kirjanikud. „Julie vanik” on käsikirjaline luulekogu, mille salongi külastajad kinkisid 1642. aastal markiisi tütrele Juliele.

13

Kardinal Richelieu, Prantsusmaa tegelik valitseja aastatel 1624–1642, ol

Скачать книгу