Õpime suusatama. Hans Gross

asendile:

      1. Üleminekunõole lähenetakse põhiasendis.

      2. Üleminekunõos minnakse üle kõrgasendile.

      3. Sõltuvalt kiirusest ja vastasnõlva kaldest kasutatakse kas madalat või kõrget väljaseadeasendit – mida järsem on vastasnõlv, seda madalam on väljaseade asend.

LOHU LÄBIMINE

      Kasutatakse: ettekukkumise vältimiseks.

      Eesmärk: vältida õhulendu lohku laskumisel ja ettekukkumist lohu vastasküljel.

      Nõuded asendile:

      1. Lohule lähenetakse madalas põhiasendis.

      2. Lohku laskumisel minnakse üle kõrgasendisse.

      3. Lohu vastaskallas ületatakse madalduvas põhiasendis.

LASKUMINE JÄRSENEVAL NÕLVAL

      Kasutatakse: taha kukkumise vältimiseks.

      Eesmärk: säilitada suuskade kontakt lumega.

      Nõuded asendile:

      1. Järsenevale nõlvaosale lähenetakse põhiasendis.

      2. Järsenevale kallakule üleminekul kallutatakse keha ette nii, et säiliks ristine asend nõlvakuga, minnes ühtlasi üle kõrgemasse asendisse.

      PIDURDUSVIISID

      Õppenõlva kalle võiks olla 5–10° ja pikkus 15–30 m (sõltub suusatajate tasemest ja lumetingimustest).

SAHKPIDUR

      Kasutatakse: otselaskumistel kiiruse vähendamiseks või peatumiseks.

      Õpetamise metoodika:

      Õpilased rivistatakse nõlva alla näoga selle poole, õpetaja on nõlval näoga õpilaste poole. Imiteeritakse sahkasendit paigal, seejärel harjutatakse sahkpidurit laskumisel.

POOLSAHKPIDUR

      Kasutatakse: peamiselt põikilaskumistel, kuid on võimalik kasutada ka otselaskumistel.

      Õpetamise metoodika:

      Õpilased rivistatakse risti nõlvaga. Õpetaja sõnastab nõuded samaaegselt neid ette näidates rivist 10–15 m kaugusel nõlvakul ja seejärel demonstreerib seda laskudes põiki rivi suunas. Õpilaste jälgimiseks läheb õpetaja nõlva alla ja laseb õpilastel laskuda enda suunas.

      Nõuded asendile:

      1. Põikilaskumisasendis (vt Põikilaskumisasend) kanda keharaskus mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti.

      2. Mida järsem on pidurdus, seda enam kallutatakse kere ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale.

PIDURDAMINE TAHTLIKU KUKKUMISEGA

      Kasutatakse: ohuolukorras, kui teised pidurdamisviisid pole võimalikud. Aitab vältida vigastusi ja hoida suusavarustust.

      Nõuded asendile ja õppimise-õpetamise metoodika:

      1. Imiteerida laugel nõlval lõppasendit:

      • lamada ühel puusal;

      • sirutada jalad oru poole;

      • viia serviti suusad risti nõlvaga;

      • üks jalg teisest labajala võrra eespool (võimaldab mõlemat suuska kantida);

      • suruda õlad vastu nõlva ja viia käed kõrvale (aitab vältida rullumist);

      • kepiteravikud suunata kõrvale.

      2. Laskudes laugel nõlval kõrgasendis minna üle madalasendisse (vt Laskumisasendid), langetada puusad nõlvale, samaaegselt pöörates end selili, viia käed kõrvale ja sirutada jalad oru poole, hoides serviti suuski risti nõlvaga.

      Kukkumisel vältida suuskade ja keppide jäämist keha alla! Kui kukutakse suusakandadele, siis tekib „kelguefekt” – kiirust ei saa vähendada, kuna suuski pole võimalik viia risti nõlvaga.

      3. Korrata kukkumist suurematel kiirustel.

TRIIVPIDURDUS

      Kasutatakse: kiiruse vähendamiseks või suuskade seiskamiseks.

      Nõuded asendile ja õpetamise metoodika:

      1. Põikilaskumisasendist paigal (vt Põikilaskumine):

      • sirutada kiirenevalt jalad, kandes keharaskuse päkkadele (vabastab suusakannad keharaskusest), ja viia kannad risti nõlvaga;

      • painutades sujuvalt jalgu hüppe- ja põlveliigestest, kanda keharaskus täistallale, kantides veidi suuski (tekib inertsjõud suunaga alla, mis aitab kaasa pidurdamisele);

      • jalgade kiire sirutusega taastada põikilaskumissuund.

      2. Põikilaskumisel väikesel kiirusel korrata kogu laskumise vältel suuskade ristiviimist nõlvaga ja sellele järgnevat triivi, jälgides põikilaskumisasendi nõuete täitmist.

      3. Järk-järgult suureneval kiirusel triivida veidi kanditud suuskadega. Peatada suusad tugeva kantimisega.

      4. Otselaskumisel viia suusad nõlvaga risti ja triivida suuskade peatumiseni, jälgides seejuures põikilaskumisasendi nõuete täitmist.

      Kõiki harjutusi sooritatakse mõlemale poole.

      PÖÖRDED

      Pöörete nimetused tulenevad pöördessemineku moodusest (sahaga, poolsahaga, käärasendiga, paralleelsete suuskadega). Pöörded jagunevad juht- ja hoogpööreteks.

JUHTPÖÖRDED

      Juhtpööreteks on sahk-, poolsahk- ja käärpööre. Pööre saavutatakse sahk- või käärasendisse viidud suusa abil.