Hea lugeja,
see raamat on mõeldud abiks neile, kes valmistuvad giidina saatma turistirühmi Lahemaale või Narva, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikult oma külalistele Põhja-Eesti rannikut ja Kirde-Eestit, ning neilegi, kel on huvi ja teadmisjanu lihtsalt enese rõõmuks seda osa Eestist avastada.
Ennekõike on raamatus elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hädavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt külaliste huvidele, soovidele ja eelnevatele teadmistele.
Olen ise aastakümneid seda tööd teinud ja julgen jagada ka praktilisi nõuandeid, kuidas paremini toime tulla. Olen paljugi õppinud kogemustest ja loodan, et terane lugeja leiab siit abi ja nõu, et mõnedki vitsad ennetada.
Kõigepealt võtame suuna Peterburi maanteele, mis viib itta, Narva ja sealt üle piiri St. Peterburgi. 13. saj II poolest kasutati seda teed juba täies ulatuses. Ida-lääne suunas liikusid kauba- ja sõjavoorid, valitsejad, kullerid, postipoisid, laadalised ja muidu reisijad. 19. saj algul oli selle tee ääres 9 postijaama, iga postijaama vahel veel 10-12 kõrtsihoonet. Kõrtsides realiseeriti neljandik mõisate viinatoodangust ja enamus õlletoodangust. 1870 valmis Paldiski – Tallinn – St. Peterburgi raudteeliin ja kõrtsid kaotasid oma otstarbe. 1900 suleti seoses viinamonopoli kehtestamisega viimasedki kõrtsid.
Levinud arvamuse kohaselt ehitasid praeguse Tallinna – Maardu vahelise teelõigu sõjavangid. Tegelikult see nii ei ole. Nad ehitasid küll veidi üle 27 km tsementbetoonteed, aga see asus maantee 22,8–49,8 km vahel (Kuusalu lähistel). Saksamaa oli 1930ndatel aastatel tsementbetoonteede arendamisel Euroopas kindlalt esikohal ja NKVD käsul ehitasid saksa sõjavangid ka Eestis kuni 1950 teid. Praegu ei ole seda teed enam kuskil näha, 1970-80ndatel asendati see asfaltbetoonkattega.
1. Lasnamägi, korteriühistud
Ajaloost teame, et aastasadu on Lasnamäel karjääridest murtud paekivi. Tänapäeval asub sellel paekõrgendikul suurelt jaolt paneelehitistest koosnev linnaosa, mille pindala on 30 km2. Lasnamäel elab ca 110 000 inimest, mis moodustab umbes neljandiku Tallinna elanike arvust. Elamute ehitamist alustati Lasnamäel 1970ndate aastate lõpus. 1980 Moskva olümpiamängude ajal toimus Tallinnas olümpia purjeregatt. Olümpiaobjektide ehitamise ettekäändel tuli Tallinna Nõukogude Liidust massiliselt ehitustöölisi, kes siin ka kohe korterid said, nii et 1989 olid eestlased Tallinnas juba vähemuses. Tol ajal ehitati riigikortereid ja nn kooperatiivkortereid, kus elanik pidi tasuma 40 % hinnast ja ülejäänu 15 aasta jooksul järelmaksetena. Eestlastele jäeti muidugi „rõõm” osta endale korter, kui vedas, ja sisserännanud said koheselt riigikorterid. Nüüdseks on omandireformi käigus suur enamus siinseid kortereid eraomand ja ühe maja korteriomanikud kohtuvad vähemalt kord aastas ühistu üldkoosolekul. Siis räägitakse läbi kõik probleemid, otsustatakse, mis majas teha tuleb ja juhatus annab aru rahade kasutusest. Eestis puudub traditsiooniline üürikorterite regulatsioon, hinnad on vabad ja kõrged. Inimene, kes vajab Tallinnas elamispinda, pigem ostab korteri pangalaenuga, sest pangalaenu tagasimakse on tihti väiksem üürisummast. Lasnamäel on 326 hoonet, milles on 20 000 korterit, 4 sotsiaalmaja, kauplused, koolid, lasteaiad jne. Ehitatakse kultuurikeskusi, õigeusu kirikut. Lasnamäel paiknevad mitmed endised ja praegused tööstusrajoonid. Samuti jääb Peterburi maantee äärde suur hulk erinevaid kergkonstruktsiooniga ehitisi, kus tegutsevad peamiselt hulgilaod. Suur osa Tallinnas tegutsevatest logistika- ja transpordifirmadest paikneb Lasnamäel.
2. Erastamine Eestis
Eesti eraldus 1992 esimese Balti vabariigina rublast ja viis sisse oma rahvusliku valuuta – Eesti krooni 20. juunil 1992, millega toodi Eesti ühtlasi välja hüperinflatsioonist. Veel rublatsoonis olles tõusid Eestis tarbijahinnad 1992. aasta 1. poolel 5,5 korda ja järgmise kuue kuuga veel 1,9 korda. Pärast seda on inflatsioon kiiresti langenud ja oli 2012. aastal 3,9 %. EEK oli seotud Saksa margaga vahekorras 1 DEM = 8 EEK ning alates 1. jaanuarist 1999 euroga 1 € = 15,64644 EEK. Maksimaalne sularaha kogus, mis igale Eesti alalisele elanikule (kodakondsusega ei olnud siin mingit seost) vahetati, oli 18,75 DEM Eesti kroonides, seega 150 EEK. Olime tol hetkel kõik nõus tooma ohvreid uue elu ülesehitamiseks ja püksirihma koomale tõmbama. Algasid majandusreformid, võimule tuli uus noor põlvkond ja määras meie majanduspoliitika põhiprintsiibid. Põhimõttel „plats puhtaks” tõrjuti kõrvale okupatsiooniaegsed poliitikud, uus peaminister oli napilt üle 30 aasta vana, pangadirektorid 25 jne. Üks põhiprintsiipidest oli riigiettevõtete kiire erastamine. Kuna Eestis oli 1940 valdavaks eraomand, mille nõukogude võim natsionaliseeris, siis Eesti Vabariigi kodanikele seisuga 17. juuni 1940 või nende järglastele tagastati või kompenseeriti eriliste riigi väärtpaberitega kinnisvara ja maa, mis neile või nende lähedastele sugulastele kuulus aastani 1940. Riigivara erastati Saksamaa Treuhandi mudeli eeskujul (kuid ilma eelneva ettevõtete saneerimiseta) eelkõige raha ja vähemal määral nn erastamisväärtpaberite (erastamis-voucherite) eest. Erastamisväärtpaberite jagamisel arvestati nõukogude okupatsioonivõimu ajal töötatud aastaid, pagendusaastaid Siberis, laste arvu. Neid väärtpabereid kasutati eelkõige korterite ja inimestel kasutada olnud maa erastamiseks, sest raha oli Eesti kodanikel peale rahareformi vähe. Erastamine kui majanduspoliitiline aktsioon lõppes juba aastaid tagasi. Tänapäeval on riigi osalus majanduses isegi suhteliselt väiksem kui Saksamaal. Riigile kuuluvad kas täielikult või osaliselt üksikud suuremad infrastruktuursed ettevõtted ning osa maast ja metsast.
3. Eestlase sissetulekud, maksud ja sotsiaalsfäär
3.1. Sissetulekud ja väljaminekud
Eesti riigi võlakoorem on väike, kodanikel aga üsna suur. Elatakse pangalaenudega.
2012. aasta III kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 855 eurot ja tunnis 5,21 eurot. Keskmisest kõrgemad sissetulekud on finantsvahenduses, avalikus halduses, riigikaitses, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses, kinnisvaras, hariduses, mäetööstuses, ehituses, metsamajanduses. Tallinnas on keskmine sissetulek kaks korda suurem kui mujal Eestis, ka elu on Tallinnas tunduvalt kallim. Maal teenitakse 50-75 % keskmisest, aga ka elukallidus on sellevõrra madalam. Inimesed töötavad põhitöö kõrvalt tihti veel FIE-na, see tähendab eraettevõtjana, pidades arvestust oma sissetulekute-väljaminekute kohta ja makstes makse kasumilt.Kulud eluasemele moodustavad 17 % sissetulekust (2011). Lisandub veel elekter, aga eesti suved on nii valged, et lambivalgust kolm kuud õieti vaja pole. Maamaks moodustab teatud protsendi maa väärtusest. Siinkohal peaks nimetama põhitoiduainete hindu, nagu piim, või, leib, liha, kartul jne., või protsentuaalselt, millise osa keskmisest sissetulekust kulutab eestlane kuus toiduainetele.
Enamus uusi autosid on ostetud kasutusliisinguga ja tasutakse igakuiselt makseid. Samuti on enamuses pangalaenuga ostetud uued korterid ja majad.
Eesti mees elab keskmiselt 71 aastaseks. Pensionile saab 63 aastaselt.
Kolmandik Eesti elanikke on kõrgharidusega, mis on osaliselt tingitud sellest, et kutseharidussüsteem on puudulik. Noortel on tung hariduse poole. „Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada” ütleb eesti vanasõna. 9-klassiline põhikool on kohustuslik, soovi korral lisandub gümnaasiumiharidus 3 aastat. Esimeseks võõrkeeleks valib kaks kolmandikku õpilasi 2. klassis inglise keele, 6. klassis valitakse teise võõrkeelena pea võrdses mahus saksa ja vene keele vahel. 3. võõrkeel keskkoolis on erinev. Ülikoole ja kõrgkoole on 28 (2012).
Riiklikult tasustatud õppekohad on nii avalik-õiguslikes kui ka erakõrgkoolides, muidu tuleb maksta õppemaksu 1400–3400 eurot semestris. Õppelaen võimaldab õpinguid sooritada ja loomulikult töötavad paljud üliõpilased õpingute kõrvalt.
3.2. Maksud
Füüsilise isiku maksud
– ühtne tulumaks. Alguses lihtsuse pärast, nüüd teadlikult.
2004. a. – 26 %, tulumaksuvaba miinimum 1400,00 kuus
2005. a. – 24 %, tulumaksuvaba miinimum 1700,00 kuus
2006. a. – 23 %, tulumaksuvaba miinimum 2000,00 kuus
2013. a. – 21 %, tulumaksuvaba miinimum 144 EUR kuus
– töötuskindlustusmakse 2 % töövõtja ja 1 % tööandja
– kogumispension 2 % töövõtja, riik maksab 4 % juurde
– töötasu