puudub, vabatahtlik annetus 2 % ulatuses sissetulekult.
Juriidilised isikud
Reinvesteeritud kasum ettevõtjale maksuvaba, suur koorem sotsiaalmaksude näol. Algusaastatel kasutati väga palju ümbrikupalku, nüüd järjest vähem.
3.3. Sotsiaalsfäär
Ravikindlustus ja meditsiinisüsteem.
Kehtib solidaarsusprintsiip, maksame ka oma mittetöötavate laste ja vanavanemate eest. Kõigile alla 19 aasta vanustele isikutele on ravikindlustus garanteeritud, sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Ajateenijate ravikindlustuse tasub riik. Kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on pensionini jäänud alla 5 aasta, rase naine alates raseduse 12 nädalast, kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olev ema on kindlustatud raviteenusega.
Euroopa ravikindlustuskaart tagab vajamineva arstiabi Euroopa Liidus. Plaaniline arstiabi välismaal vaid haigekassa loal.
Kehtib perearstisüsteem, erialaarsti juurde saadab perearst.
Hambaravi ravikindlustus ei hüvita. Kuni 19-aastastele on ravi tasuta, teised saavad tasuta ainult lasta hambaid välja tõmmata. Pensionärid saavad vaid kord kolme aasta tagant proteeside hüvitust.
Ravimite eest maksab haige ise 50-100 % vastavalt ravimile spetsiaalsete nimekirjade järgi.
Haigushüvitis on alates viiendast haiguspäevast 70 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust, millest maksab 5. -9. päeva eest tööandja, alates 10. päevast haigekassa 70 % päevatasust. Tööõnnetuse puhul 100 %. Järjest võib saada 182 päeva eest. Eestis levinud tuberkuloosi puhul 240 päeva eest ja võib saata sundravile. Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 päeva. Tallinnal lisahüvitised.
Töötuabiraha
Töötuna arvele võetud ja sellele eelnevalt 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud kodanik saab 101,50 eurot kuus 270 päeva jooksul. Peale teist keeldumist töökohta vastu võtmast lõpetatakse maksmine. Töötute arv Eestis on vähenenud, regiooniti väga erinev. Suurim töötus on Kagu- ja Kirde-Eestis, Tallinnas leiaks iga soovija tööd, kui vaid tahab tööd teha. Ametlik töötus Eestis 10,2 % (2012).
Pensionid
Õiguse rahvapensionile annab Eestis elatud aeg – 5 aastat. Rahvapensioni suuruseks on 134,10 eurot (töövõime kaotanud isikud)
Toitjakaotuspension – üks pereliige 50 % vanaduspensionist, 2 pereliiget 80 % vanaduspensionist ja kolm või enam 100 % vanaduspensionist.
Vanaduspensionile on õigus 63 aastaselt (hetkel veel üleminek okupatsiooniaja 55 aastalt naistel) ja 15 aastase tööstaažiga. Koosneb kolmest osast: põhiosa, staaž, kindlustusosak (sotsiaalmaksu sissemaks).
Pensionisambad:
1. sotsiaalmaksust
2. kogumispension 2 % isik ja 4 % riik, kohustuslik isikutele, kes sündinud alates 1.01.1983.a.
3. täiendav kogumispension, vabatahtlik, sissemakselt saab tulumaksu tagasi.
Pensionäridel tasuta ühistransport.
Lapsetoetus on 19,18 eurot kuus kuni lapse 19. eluaastani, kui õpib.
Lapsehooldustasu kuni kolmeaastast last kasvatavale vanemale 76,70 eurot kuus. Üks aasta peale lapse sündi makstakse keskmise palga suurust „emapalka” edasi, maksimaalselt 2234,19 eurot kuus.
Riiklik sünnitoetus on 320 eurot, igal omavalitsus võib ise otsustada, kas maksab lisaraha.
Kuupalga alammäär 2013. a on 320 eurot, tunnipalk 1,90 eurot.
Vanadekodud on kõik tasulised, hinnad 450–1500 EUR kuus.
Mida luksuslikum, seda kallim.
HARJUMAA
Maakonna pealinnaks on Tallinn. Pindala 4333 km2, elanikke koos Tallinnaga 552 297 (2011). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist.
1. Maardu
15 km Tallinnast paistavad põhja pool endise keemiavabriku varemed, lõuna pool Maardu paisjärv.
Esimene kirjalik teade nüüdsest Maardust pärineb keskajast Taani vallutuste perioodist. 1241 uue võimu poolt uue valduse maksustamise eesmärgil koostatud Liber Census Daniae märgib ära nii Maardu kui ka Kallavere küla. Mõisana on Maardut esmamainitud 1397. Just omaaegne Maardu mõis andis nime nüüdsele linnale, sest Maardu mõisale kuulunud külad on tänapäeva Maardu linna põhiterritooriumiks.
Linnana on Maardu üsna noor ja tekkis tänu siinsele fosforiidimaardlale. Siin elab 16358 (2013) inimest, sellega on ta 10 Eesti suurema linna seas. Vaevalt leidub Eestimaal teist samasugust linna nagu Maardu, kus elab nii palju erinevate rahvuste esindajaid. Enamiku elanikkonnast moodustavad venelased, eestlaste protsent on umbes 20 %. Linnas on esindatud 41 erinevat rahvust, kes kuuluvad erinevatesse konfessioonidesse. Ehitised on igavad paneelmajad, ainsa huvitava, küll aga mitte eriti ilusa hoonena seisab keset linna künkal moodne vene õigeusu kirik. Maardus on palju rohelist ja silmatorkav on linnas valitsev vaikus – nii suursadam kui ka tööstushooned asuvad elamutest kaugemal. Linnast loodes, Viimsi valla territooriumil, paikneb Muuga sadam, üks Läänemere suurimaid kaubasadamaid. See on omaaegse fosforiidilinna üks suuremaid tööandjad, samuti Iru Elektrijaam. Viimane on Tallinna tähtsaim soojaga varustaja, mille võimsusi saab vajaduse korral kasutada ka elektritootmiseks. Vana-Narva maantee äärde on tekkinud ladude piirkond. Maardus tegutsevad tänapäeval kümned transiitkaubanduse arendajad ja antud piirkonnast on kavas välja kujundada rahvusvaheline logistikakeskus.
1.1. Fosforiit ja fosforiidisõda
Fosforiidimaaki võib õigusega pidada Eesti üheks tähtsamaks loodusvaraks. 1920 käivitati Maardu lähistel fosforiidi kaevandamine. Fosforiidijahu rikastati siinsamas ja toodeti fosforväetisi. Paraku rikastusvabrik põles 1938. aasta lõpus, järele jäid vaid varemed. 1939 loodi riiklik aktsiaselts Eesti Fosforiit uue kaevanduse ja rikastusvabriku rajamiseks ning uue tööstuskompleksi ehitus läks koheselt lahti.
Peale II maailmasõda jätkas nõukogude võim Maardu fosforiiditootmise arendamist – rajati väävelhappetsehh ja superfosfaaditsehh, allmaa-kaevandamine asendus 1965 lahtise karjäärikaevandusega. Maardu kaevandustest ja karjääridest toodeti miljoneid tonne fosforiiditooret. Vabriku töötamise päevil hüppasid paisjärve lähedal viiejalgsed konnad, loodus ja järv olid heitvetest reostatud. 80ndatel aastatel tahtis NL kasutusele võtta uusi fosforiidimaardlaid Kirde-Eestis, Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad (kihi paksus 1,5-12,5 m) ning Aseri-Saka ja Narva piirkonnas. See oleks tähendanud 40 000 töölist Venemaalt, koos peredega 100 000 inimest. Peale selle oleks pool Eestit jäänud põhjaveeta. See ületas eestlaste valuläve ja tekitas ühiskonnas protesti, 1987 kevadel vallandus nn fosforiidisõda, ulatuslik poliitilist värvingut omav fosforiidikampaania, mis oli nõukogude majanduspoliitika lõpuks ja üldise iseseisvusliikumise alguseks.
1991 lõpetas Eesti Fosforiit oma tegevuse.
1.2. Maardu mõis
Paremat kätt teed on silt „Maardu mõis” ja sinna tasub korraks sisse põigata. Pilku püüab 18. saj pärit klassitsistliku fassaadiga härrastemaja ja sinna juurde kuuluv talveaed.
14. saj lõpus mainitakse esmakordselt Maardut – Mart, Marte. 17. saj keskelt on andmeid, et siin olid mõisa puithooned. 1663 omandab mõisa Fabian von Fersen, kes laseb ka härrastemaja ehitada. Kahekorruselise peahoone vanema osa on projekteerinud arhitekt Jacob Stael von Holstein 1660ndail aastail, järgides itaalia arhitekti Andrea Palladio põhimõtteid ja Hollandi eeskujusid. Maarduga sarnase põhiplaaniga palladionistlikud lossid on ka Palmse ja Aa mõisahooned.
Tallinna lähedus tegi Maardust ihaldatud valduse. Peale Põhjasõda konfiskeerib mõisahoone keisrinna Katariina majanduskontor ja Maardust kujuneb tollase kõrgseltskonna soosituim