Elu läbi taksopeegli. Kiisu, pane 15 linna….. Alan Adojaan

ei lase. Aga pidu tahaks panna. Mul olid istme vahel vahetussokid, võtsin need ja küsisin, kas need sobivad? Kutt nuusutas, ütles: “Väga hea!” Pani jalga, andis mulle 10 eurot sokkide eest ja läks peole. Nii et vanad sokid saab ka 10 euro eest maha müüa, kui vaja.

      Teine lugu. Linnast kuskil 5-6 ajal hommikul tuleb mitu matsi peale. Esimene läheb siin, teine seal maha, kolmas kuskil Laagris. Ja see viimane mees siis Laagris maksab mulle raha ära. Mina elan Sakus, mõtlen, et lähen ära koju siis juba, Laagrist hea lühike maa, muidu keegi tellib Viimsisse ja siis sõida sealt tagasi. Sõidan koju ja maja ees panen mootori seisma, kuulen, keegi norsatab selja taga. Üks mees oli jäänud täpselt juhiistme taha magama. Ma mõtlen, et mida ma nüüd teen? Linna tagasi seiklema ja otsima ka ei viitsi enam sõita, jube väsimus kallal. Ja siis tuligi idee, sõitsin kõrvaltänavasse, ajasin kuti üles, kuule, sa oled kohal. See kargas uimasena välja, ütles aitäh-aitäh, ja ma kütsin ruttu kõrvaltänavasse, peitsin auto ära ja läksin tuppa magama.

      Kolmas lugu meenus ka praegu. See juhtus sel aastal. Dzingli hotelli juures tulevad peale järsku hiinlased ja neil Saku Suurhalli vaja. Mina hõõrun käsi, et hopaa, nüüd tuleb hea ots. Hakkan sõitma, küsivad, kas ma tean, kus see asub? Veeretame juttu, need tavalised küsimused: kas Eesti meeldib ja kas olete esimest korda? Vat viimane on väga oluline küsimus. Miks välismaal taksojuhid küsivad sult seda alati? Et teada saada, kas tunned linna või saab sind lüpsta ja ringiga sõita. Vot-vot. Hiinlased kinnitavad, et jaa, esimest korda. Mina mõtlen, et hah, vot siis lähen Maardu kaudu. Hakkan keerama ja siis äkki hiinlased hakkavad hullu moodi vadistama oma hiina keeles, õudne vidistamine käib ja järsku kõik viskavad oma telefonid mulle nina ette. Kõigil gepsud töötavad ja kaardid ees ning küsivad, et kust sa nüüd, mees, lähed ringiga? Hahaha, vahele jäin. Kavalad, raisad, jälgisid täpselt, kust ma sõidan. Aga ma muidugi säilitasin külma närvi, tegin pisikese haagi ja ütlesin, et siin on teeremont vahel ja tuli natuke ringi sõita ja pääsesin üsna kenasti piinlikust olukorrast…

      Taxify on ikka jube palju muutnud seda turgu. Eile sõitsin Markusega (Taxify omanik), kes rääkis, et hakkavad veel rohkem struktureerima seda teenust. Esiteks taksojuhte hinde järgi valima ja teiseks paigutavad äpis autod klasside järgi. Kõik peavad minema, auto ette näitama ja siis paigutatakse seal, kes on premium, kes on medium ja kes on rondid. Ja siis saad ise tellides valida, mida soovid. Tahavad minna kvaliteedi peale välja; ja rondid siis surevad välja ka, ma usun. Uberi peremehega ka sõitsin ükskord, kutsus tööle. Et taksojuhte saada, on tehtud selline trikk, et on valvekorrad: oled 5 tundi valves ja selle aja eest saad 50 eurot igal juhul, kas on sõite või pole. Esimesest juunist nüüd muutub seadus ka: kõigil vedajatel – vead sa inimesi või puuvilju – on Euroopa veolitsentsi vaja, ja kui firmal on see olemas, siis võid endale juhte lihtsamalt tööle võtta ka. Aga Uber on Eestis tegelikult kallis. See töötab hästi Lääne-Euroopas, kus taksoteenus on kõvasti kallim, seal on mõtet taolisel asjal. Aga siin saad kallima raha eest juhi, kes ei tunne linna, ei oska teenindada, võib-olla ei oska keeltki. Tulevikus kaovad aga kindlasti dispetšerid ära.

      D: No samas on väga palju neid vanemaid inimesi, kellel pole nutitelefoni ja kes ei oska äppe kasutada, ning need, kes on harjunud ja ka asutused, kellel on konkreetse firma tšekid, tellivad ikka telefoniga. Taksojuhtidel dispetšerit enam vaja pole. Need peaks oma mõistusega hakkama saama juba, kui mõistust antud on muidugi. Sealt äppidest on ju näha kaart ja kliendi number, muudkui sõida.