oonik
Tiivaripsutus
TIIVARIPSUTUS
Ma ei rända maises elus enam üksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette võtta. Miks ometi?
Paberid on mul puhtad – ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega koos elan, on vallasema ja saab meie mõlema tütre pealt toetusraha. Teadmata on, kas ma üldse temaga leivad ühte kappi panen, kuigi oleme juba kaheksa aastat ilma erilise riiuta koos eluteed tallanud. Kui ta on mind millegagi ära tüüdanud, olen mõne päeva vanemate pool pesitsenud.
Võib-olla me Kalliga isegi armastame teineteist?.. Truudust pole ma talle igatahes murdnud, sest temast on minule rohkem kui küllalt.
Kas on Kalli minu jaoks siiski see ainus ja õige abikaasa?.. Mul on ju sarved maha jooksmata ja tiivaripsutus kulub mulle kindlasti ära. Kahtluseuss närib mu sees ega mõtlegi järamist pooleli jätta.
Otsustan Tallinna tutvumisteenistuse abi kasutada ja loodan vähemalt oma halliks kippuvat elu senisest huvitavamaks muuta. Kirjade järel käimine raiskab mu aega ja raha, aga loodan sellest igal juhul kasu.
Annan perekonnanõuandlas üles endast sellised andmed ja soovid: Peeter, vallaline. 34 aastat vana, 175 cm pikk, 75 kg raske. Keskharidus. Tagasihoidlik, mõistev, huumorimeelne, seksikas, rahulik. Loodan hakata lapsi kasvatama, sest nad on armsad. Ei joo ega suitseta. Kohusetundlik, aus, rännuhuviline, laiad kultuurihuvid. Fotokunstnik. Soovin tutvuda seksika, meeldiva, saleda, tagasihoidliku, humanitaarsete, erootiliste, kultuuriliste huvidega kuni 33-aastase õrnema soo esindajaga. Elan Kärdlas.
Tegelikult on mu eesnimi Peet. „Peetri” võtsin varjunimeks. Las kirjasõbrad saadavad oma kirjad Vabaduse tänavale, kus kunagi elasin. Praegu asuvad mu lapsepõlvekodus vaid vanemad, ise pesitsen perega naise pool eramajas.
Kärdla on mu arm, sünnilinn ja kodukoht. Armastan väga ujuda Hiiumaad ümbritsevas meres ja selle kohinat kuulata, aga sellega suures osas piirdubki minu kiindumus võimsa veekogu vastu. Ma pole kalur ega purjesportlane, kes pidevalt oma paadiga lainetel hulbib. See ei tähenda muidugi, et ma merd veeteena üldse ei kasutaks. Igasuguseid lõbureise laidudele, aga ka mandril käimisi on mu elus küllaltki palju ette tulnud.
Nüüd on mu suurprobleemiks abikaasa leidmine. Mõtlen: kui ma tutvumisteenistuse abil sobivat naist ei leia, lepin täidlase Kalliga. Ju ta on siis mu saatus, aga saatuse eest ei pääse kuhugi! Vormistan isegi praeguse elukaaslasega abielu ära, kuigi, tõsi, ta kaotaks vallasema toetuse, aga raha polegi elus alati kõige tähtsam.
Olen oma rahuliku elu löögi alla pannud. Loodan siiski saatuse pailaps olla, mitte kaotajaks jääda. Soovin riskantsest ettevõtmisest eelkõige võita, sest lahingusse ei minda ju kaotusmõtetega.
Suuri lootusi ei saa ma oma üritusele siiski panna, sest igaüks ei taha Hiiumaale elama tulla. Muidugi võib tekkida ka olukord, et mul endal tuleb mujale rännata. Seda ei pea ma siiski eriti usutavaks, kuna olen selle saarega kokku kasvanud, sest siin elavad mu vanemad, lapsed, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Ma ei raatsi siit lihtsalt kuhugi minna ja loodan, et seda ei juhtu ka tänu tutvumisteenistusele.
Minu kuulutus ilmub 24. oktoobri ajalehes Reklaam üllatavalt ruttu. Olen rahul, sest üsna mõnus on seda lugeda. Mina olen täies hiilguses ajalehes! Tore kindlasti! See kergitab mu enesetunnet kõvasti. Ju ma olen omajagu kerglane inimene. Seda aga ei taha ma enesele enamasti tunnistada.
Käin kaks nädalat pärast kuulutuse ilmumist Tallinnas kirjade järel. Selgub, et olen üllatavalt suure saagi saanud. Tervelt kakskümmend seitse! Mina küll ei jõua neile kõigile vastata, kirjutajatega kohtumistest rääkimata. Väga mõnus on aga oma saaki vanemate diivanil käsipõsakil pikutades lugeda. Lausa liigutav on tõdeda, et minuga soovitakse tutvuda ning oma järgnevat elu jagada. Mu enesetunne saab tugeva dopingusüsti. Muidu oli vaid teada, et Kalli on minuga rahul, ent see oli ka kõik.
Suur probleem on, kellele üldse kirjutada, kes väärib vastamist. Täitsa raske on mul selle üle otsustada, sest kiusatus on ikkagi kõigile minuga tutvumishuvilistele kas või mõni rida paberile panna, aga ma pole selleks võimeline ka kõige parema tahtmise juures.
Tuleb valida! Kui kiri äratab suurt huvi, siis ma seda kõrvale ei heida ja vähemalt püüan vastata. Eriti lummavad mind kirglikud kirjad.
Te ei oska ette kujutada, kui meeldiv on mul hiidlasele kirjutada. Kahjuks on mul väga vähe kirjutamispraktikat. Kuid lugesin Reklaami ja otsustasin Teile kirjutada. Samas on imelik alustada kirja kirjutamist täiesti võõrale inimesele.
Loomulikult saate Teie neid kirju sadu ja ma pole kindel, et Te just minu kirjale vastate. Aga ma siiski proovin õnne veel kord.
Minu nimi on Rita Rägastik. Olen sündinud 19. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. Mu pikkus on 166 cm, kaal on 60 kg, keskharidus, lahutatud, elan koos oma 7-aastase pojaga Paide rajoonis, Järva-Jaani alevis. Töötan Ajakirjanduslevis.
Mõni sõna endast. Kiitma ma end ei hakka, aga pean siiski teatama, et olen tagasihoidlik, töökas, puhas, armastan käsitööd nii otseses kui ka kaudses mõttes. Nimelt olen niivõrd seksapiilne, et hellitan üle päeva ennast orgasmi saamiseks. Kirjutan sellest vaid seetõttu, et olete seksikas ja otsite samasugust naist. Mul on erootilised huvid – seda kindlasti. Armastan kino, teatrit ja reisimist. Nüüd olen „kodukanaks” hakanud. Ma ei suitseta ega tarvita alkoholi.
Soovin leida enesele samuti seksikat ja oma pojale head sõpra. Isiklik elu pole mul siiani laabunud, sest tahan, et võiksin eelkõige usaldada teist inimest ja samas oleks meeldiv, kui vastataks samaga. Pean tähtsaks ka ausust.
Kui teil tekib väikenegi huvi minu vastu, siis palun, olen Teie käsutuses! Tahan tunda ennast Teie käte vahel!
Sellega siis lõpetan oma avameelse kirja. Milliseks Teie otsus ka ei kujuneks, püüdke leida mõni vaba hetk, et panna paar rida paberile. Parem valus tõde kui piinav teadmatus…
Järva-Jaani seelikukandjasse on tõesti koondunud väga hinnatavad omadused: tagasihoidlikkus, puhtusearmastus, töökus, seksikus. Kas on võimalik veel tublimat kaasat leida?.. Poeg on tal kaasavaraks, aga see häirib mind vähe. Võin loota, et laps käib ema jälgedes ja nad nõustuvad minuga elama.
Leidsin teie nime 24.10. Reklaamist. Mulle ütles sõbranna lasteaiast, et hiidlasi võib usaldada. Ka tema on hiidlane.
Minu nimi on Erika Kaamel. Rahvuselt olen sakslane, 30-aastane, pikkus – 151 cm, keskharidus – maastikukujundaja, töötan Tallinna16. Lasteaias. Olen lesk, seetõttu oman seksapiilsuse tõttu vibraatorit. Mul on kaks tütart: Liisa on 11-aastane ja Miina on 8-aastane.
Jah, muidugi panevad lapsed nii mõnegi tõsise mehe mõtlema, seda enam, kui neid veel mitu on. Laste probleem võib teid ära hirmutada, aga nii ta on.
Austan teie iseloomujooni, hindan kõrgelt ka seksikust ja kuna olen samuti soovinud leida omale sellist sõpra, otsustasin teile kirjutada. Kui soovite minuga tutvuda – palun kirjutage mulle aadressil:
Ettevõtlikule sakslannale ei saa ma kuidagi vastamata jätta. Olen lausa vaimustatud, et ta minu vastu huvi tundis. Kas mul teise rahvuse esindajaga abielu tuleb?.. Kahtlen selles sügavasti, kuigi lootusetu see pole, sest Erika valdab eesti keelt suurepäraselt.
Teie, Hiiu saare kodaniku tutvumiskuulutusele vastab Leelo (32/162/60) Viljandist ja soovib Teiega mõtteid vahetada.
Huvitav oleks tutvuda meesterahvaga, kes nõuab naiselt ainult humanitaarset laadi huvisid.
Kahjuks etendab hea tutvuse juures rolli ka vastuvõetav välimus (nii mehe kui ka naise puhul), mida perekonnanõuandla ei avalda.
Seepärast julgen avaldada oma arvamuse: kui olete blond või ülespoole, see tähendab ülespidi ninaga mees, siis pole minuga mõtet Teil tutvuda.
Kui