õlgu.
„Ma ei tea, mille taha see sul jäi. Mina igatahes käisin. Võibolla oleksin pidanud sulle rohkem peale käima, et ka sina minuga randa tuleksid?.. Ma ei tulnud selle peale, et sind kaasa kutsuda. Ka lapsed saame ju sinna ühes võtta.”
„Sinu viga ongi see, et sa mõtled ainult enda peale. Peaksid mõtlema meie kõigi peale, mitte ainult enese huvidele.”
Naeratan.
„Püüan oma viga parandada, aga loodan, et sedapuhku pole sa enam pahane, et Tallinna sõidan.”
Kalli lööb käega.
„Sõida pealegi! Mis sinuga ikka peale hakata, kui oled juba sellel kursil.”
Natukese aja pärast lippab Katrin minu juurde.
„Emme ütles, et sa sõidad üle mere. Miks?”
Vaatan tütrele mõtlikult otsa.
„Ma sõidan sinna viuhti! lennukiga ja tulen tagasi samuti viuhti! lennukiga. Kõigest ühe öö olen Tallinnas ja pärast seda olen Hiiumaal tagasi.”
„Miks?”
„Mul on onupoja pool tegemist. Lähme ka loomaaeda.”
Katrin silmitseb mind kurvalt.
„Võta mind kaasa!”
Kersti, kes on seni rahulikult klotsidest maja ehitanud, kargab püsti ja vudib minu poole.
„Võta mind ka kaasa!”
Noogutan, aga seejärel ohkan.
„Armsad lapsukesed, ma võtaksin teid hea meelega ühes, aga minul tuleb onupoja juures ööbida. Ta on vanapoiss, kes elab väikses korteris ja pole harjunud lastega tegelema.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.