Raha, rikkuse ja rahulolu feng shui. Janno Seeder

lakkas ja nüüd satub ta päris harva teatrisse. Tekib küsimus, kas teater ikka oli tema kutsumus, kirg ja armastus.

      Mirko unistas näitlemisest, lavast. Tema suur unistus ja kutsumus oli teater. Ta oli kindel, et pärast gümnaasiumi lõpetamist on tema töö seotud teatriga. Tema soovi ei aktsepteerinud lähedased ja kallid inimesed. Samuti põrus ta teatrikooli sisseastumise katsetel. Ta läks tööle, esialgu küll teenindusse, kuid aasta möödudes õnnestus tal tööle saada teatrisse. Palk oli peaaegu olematu, kuid soov teatris olla innustas teda. Vahepeal ta abiellus ja sündisid lapsed, kuid ta jätkas enda teatrialast harimist, nii palju kui see oli võimalik. Ta oli iganädalane teatrikülastaja, osales aruteludes, performance’idel. Pärast aastatepikkust iseendaga töötamist, praktilist harjutamist, otsustas ta veel kord kooli sisseastumise katsetel osaleda. Seekord tema kirge märgati ja tee unistuste teekonnale oli avatud.

      Oleme kuue koolitusaasta jooksul viinud läbi rohkem kui kaheksasada koolitust. Kogemuste järgi võime öelda, et inimene osaleb palju meelsamini väärtustatud koolitusel kui väikese raha eest või lausa tasuta toimuvatel koolitustel. Inglastel on ütlus: „Ma pole nii rikas, et osta endale odavaid asju. Ma väärin rohkemat.”

      Rahaga seotud hirmud ja mudelid

      Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil seda pole, küll ei tea, kuidas seda koguda, raisata või kuidas ja kuhu seda investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud selle puudumise pärast, ja kui raha on palju, oleme õnnetud, kas ikka oskame seda jätkusuutlikult kasvatada. Tuntud on ka ütlus, et raha eest tervist ei osta, kuigi tänapäeval on võimalik osta moodsamaid ja võib-olla ka efektiivsemaid ravimise viise. Sellele vaatamata sõltub meie tervise heaolu ja pikk iga eelkõige meie enda suhtumisest oma kehasse ja iseendasse. Selleks aga raha ja rikkust pole vaja.

      Nii kaua kui me seame raha kui objekti esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte nii palju, et olla õnnelik.

      Raha, mis peaks tooma meile õnne, rõõmu ja küllusetunnet, on, oh üllatust, seotud ka meie suuremate hirmudega. Need aga loovad negatiivseid käitumismustreid, mis omakorda segavad meie võimalusi edukas ja iseendaga rahul olla. Kõige levinum hirm, mis on tänapäeval otseselt rahaga seotud, on surmahirm. Jah, sest raha on seotud elatise, palga teenimisega ja sellest ilmajäämine on võrdne surmaga. Teine levinud hirm on häbi. Häbi, et me ei oma piisavalt raha, mis annab meile võimaluse kuhugi kuuluda või midagi omada. Aga ka häbi, et üldse raha ihkan, sest osa õpetusi suhtub raha omamise soovi negatiivselt.

      Raha soovida või omada ei ole häbi. Raha on pelgalt käibevahend ja väärtuse anname oma suhtumisega sellele meie ise. Eriti tugevalt tajume raha väärtust siis, kui me raha välja anname. Oleme vast kõik tundnud, et mõne ostu puhul, mis meie jaoks on väärtuslik, ei ole kahju palju, võib-olla isegi liiga palju raha välja käia. Kuid tuttav on ka tunne, et ostetud toode või teenus ei vasta meie poolt välja antud väärtusele.

      Vaatame lähemalt enim levinud rahaga ehk rikkusega ja vaesusega seotud hirme.

      Nurjumishirm

      Nurjumishirm takistab alustamast uut projekti ja ettevõtmist või ellu viimast oma geniaalset ideed ning üldse midagi alustamast, sest juba enne esimest sammu kardame läbikukkumist. Kunagi ütles mulle hea sõber: „Ma ei saa oma firmat teha, sest statistika järgi läheb 95 % alustanud ettevõtetest pankrotti või likvideeritakse.” Kuid miks me samastame ennast juba enne algust kaotaja poolega?

      Nurjumishirmu väljendatakse arvamustega: „Niikuinii see ei õnnestu!”; „Kõik on juba tehtud ja mul pole mõtet proovidagi!”; „Pole mõtet alustada, turg on madalseisus!” jne.