Internetiturundaja lauaraamat. Erti Luik

öeldud, märkavad kasutajad ka pealkirjast tavaliselt vaid paari esimest sõna ning kui seal on näiteks ainult ettevõtte nimi, on see paraku ka ainus, mis neile sellest meelde jääb (V8). Valitud sõnad peaksid kokkuvõtvalt kirjeldama artikli sisu. Nielseni väitel ei ava kasutajad pealkirja, kui see ei anna üheselt arusaadavat vihjet teksti sisust (V36). Paberväljaannete puhul on kasutajal enamasti pealkirja ümber piisavalt teotavat materjali: pilt, alapealkirjad, artikli tekst. Internetis on kasutajal aga enamasti kas pealkiri otsingutulemuste lehel või meili teemarida mille alusel otsustada.

      Pealkirjas selgitatakse, millest artikkel (või meil) räägib ja seda kasutajale mõistetavas keeles (mitte kasutada ettevõttesisest žargooni!). Kasutada tuleks lihtsat keelt, mitte kavalaid või trikitava sisuga pealkirju (ingl k teaser), mille peamine eesmärk on kasutaja klõpsama meelitada.

      Ettevõtte nime kasutamine pealkirja alguses ei ole üldjuhul mõistlik. Esiteks on uudis ettevõttestettevõtte enda koduleheküljel, mis tähendab, et ettevõtte nimi siin on üleliigne ja raiskab väärtuslikku pealkirjamahtu. Ettevõtte nime kasutamine on erandina kasulik vaid otsingutulemusi silmas pidades, juhul kui ettevõtte nimi on tuntud ning tõuseb nii teiste otsingutulemuste seast selgesti esile. Teiseks, alustades iga linki (nt uudiste nimekiri) sama sõnaga, muutub nende eristamine kasutaja jaoks raskemaks (V8).

      Veel tuleb meeles pidada, et pealkiri peab olema sisestatud märgendite (nt <H1>, <H2>, <H3>) vahele, et otsingumootorid saaksid need ka pealkirjadena tuvastada.

      Tõhus pealkiri:

      • on lühike,

      • jääb kergesti meelde,

      • on arusaadav ka ilma kontekstita,

      • on sisuliselt selge,