õigustatud. Vastasel juhul ei ole ta meeldejääv vaatamata sellele, et ta on lühike.
• Seotud tegevusvaldkonna või ärinimega. Parim domeeninimi on see, mille annab n-ö ära arvata, näiteks www.palkmajad.ee, www.raha.ee, www.smslaen.ee jne. Hea ja äratuntava nime leidmine võib mõnikord olla päris keeruline.
• Raske valesti hääldada. Üllatuseks on väga paljud domeeninimed sellised, mida on lihtne valesti hääldada. Näiteks c, kui ta hääldub k-na ja ks, kui ta on kirjutatud x-iga. Kui klientidele tuleb pidevalt üle korrata, mis on ettevõtte domeeninimi, ei ole tegemist eriti hea valikuga.
Valest hääldamisest ning ka sellest, et inimesed sisestavad teinekord domeeninime otse aadressireale, on kasulik sarnased domeeninimed igaks juhuks registreerida, näiteks bigbank.ee ja bigpank.ee. Vastasel juhul võib ühel hetkel avastada, et sarnasel domeeninimel käib agar äritegevus, mis lõikab loorbereid ettevõtte tuntud nimest. Investeering mitmesse domeeninimesse on väike võrreldes turundusliku kasuga (või kahjuga), mis sellest sündida võib. Kindlasti on otstarbekas registreerida ka rahvusvahelised domeeninimed nagu firmanimi.com, firmanimi.eu ja ettevõtte kõik võimalikud sihtturud.
Rahvusvahelisus ja keeleversioonid
Välisturgudele suunatud koduleht tuleb ka vastavalt kohandada. See ei tähenda pelgalt sõna-sõnalist tõlget olemasolevast kodulehest, vaid arvestada tuleb kultuuriliste erinevustega ning veenduda, et toode või teenus on sihtgrupile sobilik. Kohandamine tähendab siin kodulehe optimeerimist otsingumootorite jaoks ning tihedat tööd tekstide ja kujundusega (V38).
• Tekstid. Sihtturule sobiva teksti loomiseks on kaks võimalust: originaaltekstide kohandamine või võõrkeelse originaalteksti kirjutamine. Esimesel juhul tõlgitakse originaaltekst ja kohandatakse see välisturule vastavaks. Teisel juhul antakse teksti kirjutajale sarnane lähteülesanne nagu koduturulgi ning ta loob sellest lähtuvalt võõrkeelse originaalteksti (V38). Kui üks sihtturg on teistest märkimisväärselt erinev, tasub lisaks keelelisele kohandamisele kaaluda ka kodulehekülje sisu muutmist. Näiteks kasutas Sprite korvpalliteemalises kampaanias Eestis ja Lätis sama lahendust, kuid Leedus, kus korvpall on märgatavalt populaarsem, muudeti ka kampaania sisu vastavalt sihtturu ootustele.
• Kujundus. Sõltuvalt ettevõttest tuleb sihtturu jaoks kujundust pisut kohandada. See võib piirduda pelgalt värvide või sümbolite muutmisega, kuid vahel tuleb sihtgrupi erinevuse tõttu teha täiesti uus kujundus.
• Optimeerimine. Kohandatud koduleht peab olema leitav sihtturul kasutatavate otsingumootorite abil. Hea positsioon kohalikus Google’is ei tähenda, et see on nii ka teistel sihtturgudel, rääkimata sellest, et neil turgudel ei pruugi kasutajad otsimootorina Google’it eelistadagi (nt Venemaa, Hiina, Tšehhi). Samuti tuleb juba tekstide loomisel arvestada teistsuguste fraaside ja väljenditega, mille järgi sihtturu internetikasutajad tooteid otsivad (V38). Tekstidesse põimitud õiged märksõnad, mis vastavad eri piirkondade internetikasutajate ootustele, tagavad kodulehe leitavuse. Näiteks sponsortekstides võib põhitekst olla küll sama, ent riigiti rõhutatakse just selle spordiala tulemusi, mis on vastavas riigis populaarne või lisatakse vastava riigi sportlaste repliike, tulemusi või pilte.
Laienedes rahvusvahelistele turgudele on lisaks oluline teada, et inglise keel ei ole paljudes riikides internetikasutajate seas kõige populaarsem – ainult veerand internetikasutajatest maailmas kasutab inglise keelt emakeelena!
Populaarsemad keeled internetis 2010
Allikas: http://www.internetworldstats.com/stats7.htm.
Pane tähele!
• 93 % kasutajatest otsib infot internetist oma emakeeles.
Enne ükskõik millise kohandamistoiminguga alustamist tuleks veenduda, et teatakse sihtturu eripärasid. Teinekord võib olla abi mõne kohaliku eksperdi kaasamisest, kes on kohaliku elu-oluga rohkem kursis. Uuel turul võib alusta leheküljega, kus kõiki koduturu tooteid ei pakuta. Tavaliselt ei olegi vaja kohe kogu teenuse- või tootevalikuga uuele turule siseneda.
Veebitekstide koostamine
Veebitekstide kirjutamine erineb tavatekstide kirjutamisest mitmeti. Lisaks loetavusele ja selgusele tuleb tagada koduleheküljel toodud info sobivus otsimootoritele, et saavutada neis parem positsioon. Samuti, nagu esimeses peatükis põgusalt kirjeldatud, loetakse internetis tekste teistmoodi kui paberil – inimene ei soovi süveneda ega lugeda pikki lugusid, vaid tahab saada kiire ülevaate kirjutatust (V34). Kõige sellega ja paljude muude aspektidega tuleb veebitekstide kirjutamisel kindlasti arvestada.
Kuidas veebis loetakse
Internetikasutajate lugemismustrite väljaselgitamiseks on tehtud mitmeid katseid ja uuringuid. Üks nende seast, mille puhul silma liikumist jälgitakse kaamerate abil ning fikseeritakse kasutaja pupillide liikumisel saadavat infot (ingl k eyetracking), näitab, kui palju pööravad kasutajad tähelepanu kodulehekülje eri osadele. See annab aimu sellest, mis tõmbab tähelepanu, aga ka sellest, kui kaua võtab aega lingil klõpsamine pärast selle märkamist. Veelgi olulisem on teada saada, mis infot küll vaadatakse, kuid millel ei klõpsata ning kas ja kuidas kasutajad loevad infot enne klõpsamist. Eriti oluline on see maandumislehtede optimeerimisel, samuti aitab see tuvastada koduleheküljel kõige tõhusama bänneripinna.
Selle uuringu käigus on üldiselt täheldatud, et kasutajad skaneerivad kodulehti f-tähe kujuliselt ja keskenduvad peamiselt infole, mis on toodud pealkirjades ja loendites. Samuti märgatakse “loe edasi” (loe lähemalt, loe lisainfot jms) linke, ent näiteks paremal serval asetsevale reklaammaterjalile pööratakse harva tähelepanu. F-kujuline muster kodulehekülje sisu lugemisel tekib kahest horisontaalsest triibust, millele järgneb vertikaalne pilguheit ülevalt alla.
Joonis 16. Veebitekstide tüüpiline lugemismuster (V56).
F-tähe kujuline lugemismuster
• esmalt loetakse horisontaalselt teksti ülemine osa, mis vormib f-i ülemise haagi;
• seejärel liiguvad kasutaja silmad veidi allapoole ja loevad taas horisontaalselt, millest vormub f-tähe teine haak;
• lõpuks skaneerivad kasutajad ülevalt alla vasakul äärel toodu.
Loomulikult ei meenuta lugemismuster alati ideaalset f-tähte ning näeb tihti välja pigem e- kui f-ina.
Tähelepanekud internetikasutajate lugemisharjumuste kohta (V13):
• Tekste ei loaet läbi sõna-sõnalt. Põhjalik lugemine on harv, eriti kui kasutaja otsib erinevate teenusepakkujate seast sobivat.
• Esimesed kaks lõiku peavad sisaldama atraktiivset infot, et haarata nende kasutajate tähelepanu, kes teksti kiirelt läbi skaneerivad.
• Alapealkirjad, lõigud ja loendid peaksid algama oluliste märksõnadega, sest just neid märkavad kasutajad, kui skaneerivad teksti vasakut äärt. Kolmandat sõna reas märgatakse vähemtõenäolisemalt kui kahte esimest.
Pane tähele!
• Kasutajad näevad veebitekstide kiirel skaneerimisel tavaliselt vaid kahte esimest sõna iga rea algusest. Kui sõnad on lühemad, siis pisut enam ning kui esimene sõna on pikk, siis vaid ühte. Need põhimõtted kehtivad nii linkidele, sisule, pealkirjadele, lehesisesele otsingule, tootenimistutele, sisukaardile kui loeteludele.
Kodulehekülje disainerid ja ülesehituse loojad peaksid olema kursis sellega, kuhu kasutajate pilk peatuma jääb ning seda juba kodulehe loomise algfaasis. Uuringud näitavad (V3), et kõige kindlam tähelepanuhaaraja on peale inimnägude, dekoltee ning teiste privaatsete kehaosade just tavaline tekst!
Teksti pealkiri
Teksti pealkiri on sõnumi