erinevuste mõistmisest.
Kodulehe loomisel tuleks võtta arvesse järgmisi tegureid:
• millised on peamised sihtgrupid ja mis neid eristab;
• mis eesmärgil nad kodulehele tulevad;
• kui tihti nad kodulehte külastavad;
• milline on nende interneti kasutamise tase;
• mis rahvusest nad on, mis keeli mõistavad;
• millist (tüüpi) infot nad otsivad;
• kuidas nad seda infot soovivad kasutada – kas lugeda ekraanil, printida välja või seda alla laadida;
• mis tüüpi lehitsejat nad kasutavad ja kui kiire on nende internetiühendus;
• kui suure resolutsiooniga on kasutaja ekraan.
Erinevatel sihtgruppidel on üsna tõenäoliselt kodulehele ka erinevad ootused. Sellisel juhul soovitatakse neile kodulehel pakkuda ka selgelt erinevaid alajaotusi. Hea näide sellest on Sadolini Värvimaailma kampaanialehekülg.
Joonis 1. ES Sadolini Värvimaailm (varvimaailm.ee).
Sadolini kampaanialeht on suunatud erinevate ootustega (kuigi samu tooteid ostvatele) klientidele, olles jagatud kolmeks tsooniks: kataloog (tooted), juhendid ja nõuanded ning inspiratsioon. Eksperdid, kes teavad, mida nad tahavad, lähevad otse toodete juurde, teised otsivad nõuandeid oma probleemidele ja kolmandad hoopis värskeid ideid.
Kasutajasõbralik koduleht pakub laiale hulgale kasutajatele samaaegselt nii neid huvitavat sisu kui teenuseid. Kui klientide huvid on väga erinevad, ei pruugi see olla lihtne ülesanne. Sellisel juhul võib olla otstarbekas eri kliendigrupid kodulehel eraldi hoida: kodukasutajad ja kodukontorid, erakliendid ja ärikliendid, olemasolevad ja uued kliendid, investorid ja kliendid jne. Liigitamisviis sõltub konkreetse organisatsiooni iseärasustest.
Kodulehe ülesehitamisel arvestada ka külastajate muude erinevustega:
1. Teadlikkus internetist: neile, kes on tuttavad internetiga, pakutakse kiireid otseteid edasiliikumiseks, uuskasutajatele aga piisavalt abistavat infot.
2. Teadlikkus ettevõttest: uutele klientidele tuleb pakkuda tutvustavat sisu, demonstreerida usaldusväärsust, olemasolevad võib suunata kohe pakkumiste juurde.
3. Teadlikkus ettevõtte toodetest: tihti ei pruugi isegi ettevõtte olemasolevad kliendid teada kogu pakutavat tootevalikut.
4. Teadlikkus koduleheküljest: sisukaardid, otsing ja abi on tänapäevase kodulehekülje kohustuslik osa.
Kogenematud või motiveerimata internetikasutajad on püsimatud ja pärast ühe pilgu heitmist koduleheküljele lahkuvad nad mõne sekundi jooksul, kui nad ei suuda sellest aru saada. Samas ei tohi ära unustada ka kogenud kasutajaid – kui lihtsustatud disain on abiks kogenematutele, on liigne lihtsustatus ekspertidele pigem koormav.
Alustuseks proovi ise oma ettevõttega äri ajada. See võib viia teinekord üllatavate tulemusteni – võib selguda, kui raske on leida kontakti või vajalikku tooteinfot. Suur osa häirivustest ongi seotud kõige elementaarsemate asjadega:
• kuidas ma leian õige telefoninumbri;
• kuidas ma saan teada, milliseid tooteid või teenuseid pakutakse;
• kuidas ma saan teada minu puhul kehtiva hinna;
• kuidas edastada tellimus ning mis sellele järgneb.
Kodulehekülje külastaja tahab keskkonda, kus on kiiresti ja lihtsalt võimalik leida esmatähtis info, ilma et selle otsingu käigus peaks kogema negatiivseid emotsioone. Kliendile orienteeritus – tänase turunduse põhiseisukoht – jääb ka internetiturunduse puhul muutumatuks. Lihtsalt tuleb meeles pidada, et kuna internet on väga dünaamiline keskkond, võivad juhuslikult koduleheküljele sattunud kliendid sealt ka sama lihtsalt lahkuda. Seega tuleb kohe esimesest hetkest köita külastaja tähelepanu atraktiivse ja just temale olulise infoga.
Kasutusviiside analüüs
Kodulehe kasutajasõbralikuks muutmisel on abiks kodulehe põhiliste kasutusviiside tuvastamine. Oluline on välja uurida, mida kasutajad koduleheküljel teevad, kuidas seda kasutavad ning selle alusel välja töötada kodulehekülje ülesehitus ja funktsioonid. Schneider ja Winters (1998) toovad kasutusjuhtude väljaselgitamiseks esile järgmised sammud:
• Osaliste tuvastamine. Osalised on objektid või isikud, kes internetilehekülge kasutavad või selle abil vastastikku suhtlevad, näiteks kodulehekülge kasutavad kliendid ja teisalt klienditeenindaja ettevõttes.
Joonis 2. Kodulehel tehtavad toimingud ja nendega seotud osalised.
• Kasutusjuhtude tuvastamine. Kasutusjuhutude all mõistetakse osaliste ootusi süsteemi toimimisele: toimingud või ülesandeid, mis on osa suhtlusest osalise ja kodulehekülje või süsteemi vahel.
• Osaliste sidumine kasutusjuhtudega. Joonisel 2 on näha osaliste seotus kasutusjuhtudega. See aitab tuvastada, kes mille eest vastutab ning kontrollida, kas midagi pole kahe silma vahele jäänud. Näiteks kui klient ei saa iseseisvalt koduleheküljelt kontrollida oma tellimuse staatust, tuleb otsustada, kas see funktsioon on piisavalt oluline, et see lisada.
• Kasutusstsenaariumide väljatöötamine. Igale kasutusjuhule arendatakse välja kõik võimalikud rajad. Põhistsenaarium kirjeldab kasutusjuhtumit, mille puhul keskmine kasutaja jõuab lõpptulemuseni kõige ootuspärasemal moel. Ülejäänud stsenaariumid kirjeldavad peensusteni põhistsenaariumist erinevaid, alternatiivseid tegevusi ja nendega seotud funktsioone. Stsenaariumi juurde on soovitatav lisada eel- ja järeltingimused, näiteks võib eeltingimus olla sisselogitud olek ning järeltingimus, et kliendi edastatud andmed on salvestatud ning et klienditeenindajale ja kasutaja meilile on saadetud sellekohane märge.
Kaartide sorteerimine
Suur väljakutse kodulehe ülesehituse juures on info tõhus struktureerimine. Tavaliselt ehitatakse kodulehe struktuur üles vastavalt ettevõtte enda struktuurile. Kasutaja eeldab aga tõenäoliselt hoopis muud ülesehitusloogikat. Selgitamaks välja, millised on kasutaja ootused info paigutusele, võib kasutada nn kaartide sorteerimise tehnikat.
Kaartide sorteerimise tehnika
• Iga põhilise sisuosa nimetus ja lühike kirjeldus kirjutatakse paberitükile – nii tekivad sisuosi kirjeldavad kaardid.
• Kaardid segatakse ja jagatakse kodulehe tüüpilist kasutajat esindavale testgrupile.
• Kasutajatel palutakse jagada kaardid kuhjadesse. Ühte kuhja tõstetakse kaardid, mis kasutaja meelest kuuluvad kodulehel kokku ehk samasse alajaotusesse. Kasutajad võivad luua nii palju hunnikuid, kui ise soovivad, mõned kuhjad võivad olla suuremad, mõned väiksemad.
• Valikuline lisasamm on paluda kasutajatel korrastada kuhjad suurematesse gruppidesse ja anda gruppidele nimetused. See võib anda häid ideid kodulehe paremaks struktureerimiseks.
Kaartide sorteerimise peamine kasu väljendub leitud sarnasustes – kui kõik kasutajad panevad kolm sama kaarti ühte kuhja, peaksid need tõenäoliselt ka kokku kuuluma.
Kaartide sorteerimise uuringul tuleb lisaks kvantitatiivsele arvestada ka kvalitatiivset infot – kasutajate kommentaare kaartide sorteerimise ajal. Teadmine, miks nad ühe või teise kaardi kokku asetavad, on väga väärtuslik.
Testitavad ja nende arv
Et teada saada kasutajate arvamust kodulehest ja selgitada välja, kui kasutajasõbralik see on, tuleb kasutajate hulgas teha uuringuid. Kasutusmugavuse väljaselgitamiseks on võimalik teha küsitlusi või moodustada kasutajatest grupid, keda intervjueeritakse. Kindlasti