Merevõim. Teejuht 21. sajandisse. Geoffrey Till

Garton Ash, “Global capitalism has no serious rivals. But it could destroy itself”, “Guardian”, 22. veebruar 2007.

21

Must surm mängis oma osa mongolite maailmariigi kokkuvarisemisel. Tegemist on keeruliste teemadega. Mõned analüütikud näiteks väidavad, et tänapäeval on globaliseerumine põhjalikum ja seetõttu ka kestlikum kui varem, sest tootmist mitte üksnes ei viida teisale, vaid see jagatakse paljude riikide vahel nii, et suureneb nende vastastikune sõltuvus. Arvutitööstust näitena kasutades nimetab Friedman seda “Delli efektiks” (2006, lk 529–536). Niisugune veendumus põhineb osalt ootusel, et veod toimivad turvaliselt. Ressursside ning eriti merekalade, vee ja ka puhta õhu pärast tuntakse muret. Easton (2007), lk 143–150.

22

Ferguson (2005), lk 176–177; Stiglitz (2007), lk 245, 278.

23

Friedman (2006), lk 458.

24

Mullen (2006), lk 2.

25

Gray (2005), lk 370.

26

“New Zealand Maritime Doctrine”, osa 1.10.

27

Coulter (1998), lk 167.

28

Thomas Campbell (1777–1844), “Ye Mariners of England”, Jay (2005), lk 45.

29

Mereala valdamine – inglise keeles sea control.

30

Lähetusoperatsioonid, ka ekspeditsioonioperatsioonid – inglise keeles expeditionary operations.

31

USS – United States Ship, Ameerika Ühendriikide mereväe laev.

32

HMS – Her (His) Majesty’s Ship – tema majesteedi laev, Suurbritannia mereväe laev.

33

Tänapäeval unustatakse vahel nende pingete tugevus. Krimmi sõja algupäevade, Kabuli alt taganemise või Isandlwana lahingu sarnaseid katastroofe kõrvale jättes ei ole niisugused inimkaotused põhjustanud poliitilisi vaidlusi ega kommentaare. Seda peeti impeeriumi koorma kandmise lahutamatuks osaks.

34

Merehõive takistamine – inglise keeles sea denial.

35

Tsiteeritud “USN seeks wider seapower definition”, “Jane’s Navy International”, juuli–august 2006, lk ii.

36

Raamat on kirjutatud enne 2009. aastat, st. enne Somaalia piraatluse erakordset tõusu. Tänane olukord on seega tõendanud autori vaadete õigsust.

37

Ühendkuningriigi kaitseministeerium (1998), osa 6.

38

Ühendkuningriigi kaitseministeerium (2002), sissejuhatus.

39

Ühendoperatsioonid (joint operations) – mitme väeliigi koostöös toimuvad operatsioonid.

40

Mitmeriigi-operatsioonid (combined operations) – mitme riigi koostöös toimuvad operatsioonid.

41

Mahan (1890), lk 23.

42

“Gates plans to use Air Force, Navy funds to cover Army costs in Iraq, Afghanistan”, “National Journal Congress Daily AM”, 12. aprill 2007. George Friedman, “The limitations and necessity of naval power”, “Stratfor”, 10. aprill 2007.

43

Paul Kennedy, “The rise and fall of navies”, “International Herald Tribune”, 5. aprill 2007.

44

Corbett (1911/1988), lk 15–16. Vt alapeatükki 3.5.

45

“U.S. Coast Guard Strategy” (2007), lk 51.

46

Vt alapeatükki 11.11.

47

Posen (2003), lk 8–13.

48

Ühendkuningriigi kaitseministeerium (2004), lk 58. Varasemates väljaannetes tehti huvitaval kombel sellest kontseptsioonist rohkem juttu. Vrdl lk 33–36, 103 esimeses 1995. aasta väljaandes.

49

Vt Elleman (2007), lk 101–106, 108–109 jj.

50

“New Zealand Military Doctrine” (2004), osad 10.22 ja 8.11.

51

Singapuri kaitseministeerium (2000), lk 35.

52

Tsiteeritud Ritchie (2002), lk 9.

53

Cecil (1954), lk 115.

54

Tasakaalustatud laevastik (balanced fleet) – laevastik, kus kõik võimekused on võrdsel määral välja arendatud.

55

Tom Bower, “The sale of Liverpool shows how Britain lets its lifeblood drain away”, “Guardian”, 9. veebruar 2007.

56

Huxley (2000), lk 33.

57

Deck (1999), lk 252 jj.

58

Jeshurun (1999), lk 227.

59

Huxley (2000), lk 25, 45.

60

Kontradmiral Grenstad, intervjuu, “The Navy” (Uus–Meremaa), veebruar/ märts 2008, lk 20–22. Veelgi rabavam näide on Taani merevägi oma Absalon-klassi jõukuvamislaevadega.

61

Tsiteeritud George (1978), lk 86.

62

Falk (2000), lk 15 jj.

63

Eesti keel on siin veel kitsim, pakkudes sea, maritime, marine, naval, nautic jt. vasteteks ainult mere, mereline ja ka merendus. Seejuures pole nende vastete kasutamine kuigi süstemaatiline ega järjekindel. Tõlkija märkus.

64

Inglise keeles maritime.

65

Corbett (1911/1988), lk 67.

66

Till (1997).

67

Gray (1999), lk 217–227 ja ulatuslikumalt (1992).

68

Sater (1991).

69

Maritime power.

70

Seapower.

71

Rodger (1986), lk 15.

72

Selles alapeatükis toetutakse tugevasti Cunliffe’ile (2001) ning Londoni Ajukeemia ja Toitumise Instituudi teadlase professor Michael A. Crawfordi tööle. Vt ka “Eating fish is good for brain”, “Guardian”, 25. oktoober 2002.

73

“Divers surprised by Iron Age port”, “Guardian”, 17. september 2002.

74

Gilbert (2008), lk 7.

75

Tegelikult Hispaanias. Tõlkija märkus.

76

Forage (1991), lk 6. Ka Kane (2001), lk 15–32 ja eriti 25–26.

77

Cole (2001), lk 2–3.

78

Deng (1997), lk 50–51; Menzies (2003).

79

Oliver Burkman, “The shipping news”, “Guardian”, 27. jaanuar 2007. Vt ka Levinson (2006), eriti lk 264–278. “178 flavours of container”, “Military Logistics International”, september 2007.

80

ÜRO kaubandus– ja arengukonverents (2006), lk 5, x.

81

Coulter (2003).

82

Sarnaseid fakte ja argumente võib leida laevandus- ja kaubandusteadetest veebiaadressil: www.shippingfacts.com (külastatud 5. veebruaril 2007) j