Valitseda elu. Georg Hackenschmidt

      14

      environment-value

      15

      (conditio,) sine qua non (ld.) – ʽ(tingimus,) milleta ei saa’

      16

      self-inferiority

      17

      Autor eristab mõisteid self-sufficiency (ʽiseseisvus, enesekindlus’) ja ego-sufficiency (ʽMina kindlus’). Neist on lähemalt juttu järgmises kirjutises.

      18

      Loetavuse huvides kasutab tõlge sõna potentiality (ʽpotentsiaalsus, võimelisus, võimalikkus’) vastetena edaspidi osalt ka sõnu ʽvõime’ ja ʽvõimalus’.

      19

      contaminated

      20

      Autor nimetab neid kõiki sõnaga nourishment (ʽtoit’).

      21

      Siitpeale kasutame üksnes vastet ʽtoit’.

      22

      Social organisation. Kuna nimetatud nähtus võib selles töös olla sõjaväeline, usuline, poliitiline, majanduslik, tööstuslik või bürokraatlik, siis on tõlkevasteks peamiselt ʽühendus’. Järgmises kirjutises hõlmab ta kogu ühiskonda, ja siis kasutame teisi vasteid.

      23

      Efficiency. Järgmises kirjutises tõlgitud ʽtubliduseks’. See on eesti keeles positiivse kõlaga ja tekitaks siinkohal arusaamatust.

      24

      self- or ego-responsibility

      25

      Neist on pisut rohkem juttu järgmises kirjutises.

      26

      potency

      27

      matter-forms

      28

      Siin on taas tegemist sõnaga potentiality. Kui energia, nagu varsti loeme, evib ʽteadvuslikkust’, siis pole halba selleski, kui tal on ka ʽvõime’.

      29

      Dynamic force. Tuleb rõhutada, et see lause ei kuulu füüsika valdkonda. Võibolla tohib siinset ʽjõudu’ võrdsustada või kõrvutada filosoofilise värvinguga force majeure’i (pr. k.) ehk vis major’iga (ld. k.).

      30

      Tuleb etteruttavalt märkida, et kuigi eesti sõnad ʽpingsus’ ja ʽpingutus’ samatüvelistena rõhutavad nende kahe mõiste ühisosa, esinevad nad käesolevas töös just oma vastandosa seisukohalt. Energia pingsus ehk jõulisus annab tulemuseks pingutuseta väljenduse.

      31

      basic characteristics

      32

      Edaspidi jääme sõna consciousness tõlkimisel ʽteadvuslikkuse’ juurde siis, kui see kuulub energiale või keharakule. Inimese tasandil püüame kasutada ʽteadvust’.

1

attitude

2

Bodily form (ʽkehaline vorm’) on mõiste idamaade filosoofiast. Seostub mõistega ʽmanifestatsioon’ ehk ʽilmutus’, vt. peagi. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

3

Eesti keele seisukohast on kogemus niikuinii ühtlasi mälestus. Ingliskeelne experience (ʽkogemus, läbielamus’) näib olevat sellest ajatum. Teiseks, memory on nii ʽmälu’ kui ka ʽmälestus’. Mõlemaid tähendusi on arvestatud.

4

bodily determination

5

Manifestation. Vaste ʽilmutus’ juurde on jäädud osalt seetõttu, et vihjata termini ʽmanifestatsioon’ kindlale tähendusele idamaade filosoofias. Sellest on võimalik lugeda näiteks René Guénon’i raamatust “Ida metafüüsika” (Tln. 1997). Vaste ʽavaldus’ tundub olevat pisut kahvatu, ʽavaldumus’ aga raskepärane.

6

Mõiste ʽelujõud’ (life-power) näib siin tähendavat umbes sedasama, mis üks järgmise kirjutise põhimõistetest, ʽ(kosmiline) inimenergia (vägi)’. Inimene on tolle väljendus või esindaja. Selle sõna puhul ei mõelda niisiis ʽvitaalsust’.

7

Environment. Sõna ʽkeskkond’ asemel on tõlgitud enamasti ʽümbrus’ või ʽümbritsev’.

8

Character. Selle all on mõeldud kehalist omapära.

9

Consciousness on eesti keeli nii ʽteadvus’, ʽteadlikkus’ kui ka ʽteadvuslikkus’. Esialgu on juttu “kehalisest arukusest” ja ümbruse tajumisest, mitte mõtlemise tasandist.

10

intelligent awareness

11

self-awareness and awareness of the environment

12

Self-factor. A. Saareste “Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” järgi on ʽisedus’ ʽindividuaalsus’ ja ʽiseolemine’.

13

self-value

14

environment-value

15

(conditio,) sine qua non (ld.) – ʽ(tingimus,) milleta ei saa’

16

self-inferiority

17

Autor eristab mõisteid self-sufficiency (ʽiseseisvus, enesekindlus’) ja ego-sufficiency (ʽMina kindlus’). Neist on lähemalt juttu järgmises kirjutises.

18

Loetavuse huvides kasutab tõlge sõna potentiality (ʽpotentsiaalsus, võimelisus, võimalikkus’) vastetena edaspidi osalt ka sõnu ʽvõime’ ja ʽvõimalus’.

19

contaminated

20

Autor nimetab neid kõiki sõnaga nourishment (ʽtoit’).

21

Siitpeale kasutame üksnes vastet ʽtoit’.

22

Social organisation. Kuna nimetatud nähtus võib selles töös olla sõjaväeline, usuline, poliitiline, majanduslik, tööstuslik või bürokraatlik, siis on tõlkevasteks peamiselt ʽühendus’. Järgmises kirjutises hõlmab ta kogu ühiskonda, ja siis kasutame teisi vasteid.

23

Efficiency. Järgmises kirjutises tõlgitud ʽtubliduseks’. See on eesti keeles positiivse kõlaga ja tekitaks siinkohal arusaamatust.

24

self- or ego-responsibility

25

Neist on pisut rohkem juttu järgmises kirjutises.

26

potency

27