koosseisud on nummerdatud, alates 26.03.2011 töötab Riigikogu XII koosseis.
Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
Riigikogu ülesanded
Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. See tähendab, et ainult Riigikogul on õigus seadusi vastu võtta.
Riigikogu on hääleõiguslike Eesti kodanike poolt valitud esinduskogu, kes
• võtab vastu seadusi ja otsuseid
• võtab seadusena vastu riigieelarve
• valib Vabariigi Presidendi
• ratifitseerib välislepinguid
• annab volitused peaministri kandidaadile valitsuse moodustamiseks
• otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile
• nimetab ametisse mitmed kõrged ametiisikud ja täidab muid tulenevaid ülesandeid
Riigikogu ülesandeid ja tööd reguleerivad ning
Riigikogu
Osa Riigikogus esindatud erakondadest moodustab valitsuse. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsioonierakondadeks. Erakondi, mis pole valitsusega seotud, nimetatakse opositsioonierakondadeks.
Seaduse algatamise ehk seaduseelnõu esitamise õigus on igal Riigikogu liikmel, fraktsioonil ja komisjonil ning valitsusel. Eelnõu arutamist Riigikogus nimetatakse eelnõu lugemiseks. Tavaliselt arutatakse seaduseelnõu kolmel lugemisel. Enamasti piisab seaduse vastuvõtmiseks poolthäälte enamusest: eelnõu on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. paragrahvis 104 on ära toodud eriti oluliste seaduste nimekiri, mille vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 51 poolthäält (nt. kodakondsuse seadus, mitmed valimiste seadused).
Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajane hääletamine korraldatakse või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ametiisikute valimisel või nimetamisel.
Riigikogu töötab Tallinnas Toompea lossis. Tema tegevus koosneb
• täiskogu istungitest
• komisjonide ja fraktsioonide istungitest
• tööst valijatega
Seadused ja otsused võetakse vastu täiskogu istungil. Riigikogu istungid on avalikud (kui seda kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti ei otsustata). Kõikidel huvilistel on võimalik Riigikogu istungeid nende toimumise ajal külalisterõdult kuulata. Samuti on Riigikogus toimuv jälgitav reaalajas
Riigikogu kontrollib valitsuse tegevust
Riigikogu häälteenamus annab presidendi esitatud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise õiguse. Riigikogu koosseisu enamuse umbusaldus võib valitsuse (või iga ministri eraldi) ametist vabastada. Samuti on igal Riigikogu liikmel õigus pöörduda arupärimistega valitsusliikmete poole. Küsimuse saaja peab tulema Riigikogu ette ning arupärimisele avalikult vastama.
Üksikutel juhtudel võimaldab kuulutada välja ka erakorralised valimised.
Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku:
• kevadistungjärk jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani
• sügisistungjärk septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani
Nende vahel on kiirete küsimuste otsustamiseks võimalik korraldada erakorraline istungjärk. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.
Riigikogu valib oma liikmete hulgast endale esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt
Fraktsioon
Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis ühest valimisnimekirjast (seega erakonnast) valitud saadikut. Fraktsioonis kujundatakse seisukoht, kuidas toimida hääletusel (kas eelnõu toetada või mitte) ning kuulatakse valitsusliikmete, ekspertide ja ametnike arvamusi. Riigikogu liikmel on õigus hääletada fraktsiooni otsusest erinevalt. Ta võib fraktsioonist lahkuda, kui ei jaga enam selle seisukohti, kuid ei saa ühineda mõne teise fraktsiooniga.
Komisjon
Kõik Riigikogu liikmed (v.a. Riigikogu esimees) kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu komisjon on töörühm, kus arutatakse ühe valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Selline korraldus võimaldab Riigikogu liikmete koormust jagada ning küsimustesse põhjalikumalt süveneda. Komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Töö komisjonis hõlmab suure osa Riigikogu tööajast. Riigikogu täiskogu hakkab küsimust arutama alles siis, kui komisjon on seda igakülgselt kaalunud ja oma arvamuse kujundanud.
Riigikogus on praegu 11
• Euroopa Liidu asjade komisjon
• keskkonnakomisjon
• kultuurikomisjon
• maaelukomisjon
• majanduskomisjon
• põhiseaduskomisjon
• rahanduskomisjon
• riigikaitsekomisjon
• sotsiaalkomisjon
• väliskomisjon
• õiguskomisjon
Lisaks alalisele komisjonile võib Riigikogu moodustada ka erikomisjone, uurimiskomisjone ja probleemkomisjone. Komisjonil on õigus nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid.
Riigikogu liige
Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Igal inimesel on õigus Riigikogu liikmete poole isiklikult või avalikult pöörduda. Riigikogu liikmete telefonid ja e-posti aadressid on avalikud ning kirjas Riigikogu veebilehel
Riigikogu liikmel on vaba mandaat, mis tähendab, et talle ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest. Vaba mandaat on vajalik selleks, et Riigikogu liige esindaks kogu valijaskonda parimal viisil, mitte mõnda kitsast huvigruppi (nt. ärimeeste huve).
Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
Juhul kui Riigikogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks, tema volitused peatuvad. Tema vabastamisel valitsusliikme kohustustest need taastuvad. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõppevad.
Vabariigi President on Eesti riigipea. Riigipeal on piiratud