Kodaniku käsiraamat. Mart Jagomägi

on kolmeastmeline. Selle moodustavad:

      • maakohtud ning halduskohtud

      • ringkonnakohtud

      • Riigikohus

      Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust. Menetlusosalisel on võimalik kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.

      Maakohus on esimese astme kohus, mis arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju.

      Halduskohus on esimese astme kohus, mille pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused (nt. inimese ja riigi või inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel).

      Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis üksnes vaatab läbi esimese astme kohtu lahendeid.

      Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohtu pädevuses on ka põhiseaduslik järelevalve.

      Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.

      Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

      Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakonnad peavad kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, registriosakonnad äriregistrit, mittetulundusühingute registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. Kriminaalhooldusosakondade ülesandeks on kriminaalhooldusele jäetud isikute järelevalve ning endiste kinnipeetute ühiskonda tagasipöördumise soodustamine.

      Kohtunikud

      Selleks, et kohus saaks olla sõltumatu, nimetatakse kohtunikud ametisse kogu eluks. Erinevalt teistest riigiametnikest ei allu kohtunik teda ametisse nimetanud isikule ega kõrgemalseisvale kohtule. Kohtunikku saab tema ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.

      Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis, nad ei saa olla asutajaks ega kuuluda mis tahes juhtorganitesse. Kohtunik ei või töötada väljaspool õigusemõistmist mujal kui pedagoogilisel alal või uurimistööl.

      

      Euroopa Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte mõistetaks ja rakendataks ühtmoodi kõikides liikmesriikides. Nii näiteks võivad Eesti kohtud küsida Euroopa Kohtult selgitust, kas Eesti seadused on Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas. Iga isik võib pöörduda Euroopa Kohtusse, et kontrollida, kas liikmesriik on täitnud Euroopa Liidu õigusakte, samuti taotleda Euroopa Liidu mõne institutsiooni õigusakti tühistamist. Euroopa Kohus asub Luxembourgi linnas.

      

      Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse asutus. Kohus lähtub oma tegevuses Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. Kohtule saab esitada kaebusi ainult inimõiguste konventsiooniga ühinenud riikide peale. Enne kui pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, peab kaebus olema läbinud kõik Eesti kohtuastmed, ning pöörduja peab olema ammendanud kõik võimalused ennast Eestis kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohus asub Strasbourgis.

      ÕIGUSKANTSLER

       institutsioon loodi 1938. aastal jõustunud põhiseadusega. kohaselt on õiguskantsler ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, mis ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole ka poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Alates 2011. aasta 19. märtsist täidab õiguskantsler ka lasteombudsmani ülesandeid (lisainfo: ).

      Õiguskantsleri nimetab 7 aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kord aastas esitab õiguskantsler Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.

      Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.

      Õiguskantsleri poole pöördumiseks ei pea olema õigusteadmisi ning pöördumine on kõigile tasuta. Õiguskantslerile saab avalduse esitada posti teel, e-postiga aadressil , kodulehe kaudu või kantseleis kohapeal. Õiguskantsleri poole võib pöörduda ka suuliselt, tulles õiguskantsleri või tema nõunike vastuvõtule õiguskantsleri kantseleisse. Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas Kohtu tänaval.

      RIIGIKONTROLL

      on Eesti maksumaksja huvides tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli ei huvita mitte ainult formaalne seadustele vastavus, vaid samavõrra ka see, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine, ning kas aruanded annavad kulutamisest ja selle tulemuslikkusest adekvaatse pildi.