kes ei saa ühtegi poolthäält.
Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata, arvesse võetakse vaid poolthääled.
Samuti tuleb arvestada, et isikuvalimisel ei kehti üldjuhul hääletamiskeeld. Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-08 märkinud, et osaniku hääleõiguse piirang ei keela osanikul hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Vastupidine seisukoht tähendaks, et osaühingu vähemusosanik saaks igal ajal tagasi kutsuda osaühingu enamusosanikust juhatuse liikme.
Juhatuse liikmeks võib valida isiku, kes on teovõimeline. Alates 01.01.2011 ei kehti juhatuse liikmetele enam residentsusnõuded. Selle ajani kehtis nõue, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Nüüd on nähtud ette võimalus, et kui juhatuse liikme elukoht asub mõnes muus riigis kui eespool mainitud (nt USA või Venemaa), peab ühing teavitama äriregistrit Eesti aadressist, kuhu saab sellele isikule kätte toimetada menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi.
Juhatuse liikme valimisel tuleb kontrollida ka, et valimisel ei esineks seadusest tulenevat takistust.
ÄS sätestab, et juhatuse liikmeks ei või olla ka isik 6 :
• kelle suhtes kohus on karistusseadustiku (KarS)7 §-de 49 või 49’ alusel kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu;
• kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing;
• kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;
• kes on sama ühingu nõukogu liige.
Põhikirjaga võib sätestada ka teisi isikuid, keda ei või vastava ühingu juhatuse liikmeks valida, kuid siin tuleb siiski jälgida, et keeld ei oleks diskrimineeriv põhiseaduse kontekstis.
Juhatuse liikmeks valimise piirangud võivad tuleneda ka muudest seadustest. Näiteks sätestab krediidiasutuste seaduse (KAS)8 § 49 lg 2, et krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla teatud liiki ühingute puhul äriühingu juhatuse ega nõukogu liige (välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega) ega ka teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident. Samuti ei tohi krediidiasutuse juhatuse liige olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega.
Juhatuse liikme valimisel peab silmas pidama ka ÄS sätet, mis keelab olla juhatuse liige ja samal tegevusalal tegutseva teise äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegemist on samasse kontserni kuuluvate ühingutega või kui ühingul on olemas nõukogu – siis peab nõukogu olema andnud juhatuse liikmele asjakohase loa. Selle keelu rikkumisel võib ühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.
Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.
Osaühingu juhatuse liikmed on alates 1. jaanuarist 2011 võimalik valida tähtajatult, ent seda vaid juhul, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud.
Seega, kui ühing tahab kehtestada juhatuse liikmete volitused tähtajatuna, tuleks vaadata üle põhikiri ja vastav muudatus sinna sisse viia ning hankida ka juhatuse liikme allkiri volituste pikendamisega nõustumise kohta. Juhatuse liikme volituste lõppemisel tuleb tema volitusi pikendada (vt ptk 1.3).
1.2. Juhatuse liikme tagasikutsumine
Osaühingu osanikud või aktsiaseltsi nõukogu võivad juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda.
Tagasikutsumise eelduseks ei ole juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine või muu olulise põhjuse olemasolu.
Erinevalt juhatuse liikme valimisest peab tagasikutsumise otsuse poolt olema enam kui pool koosolekul esindatud häältest. Osaühingu juhatuse liikme tagasikutsumise otsusele antud allkirjad võivad olla lihtkirjalikus vormis – notariaalse kinnitamise nõue siin ei kehti.
Tuleb silmas pidada, et juhatuse liikme esindusõiguse täielikuks lõpetamiseks ei piisa ainult tagasikutsumise otsuse tegemisest, vaid viivitamatult tuleb vormistada ka kandemuudatus äriregistris ehk kustutada äriregistrist kanne vastava juhatuse liikme kohta. Kuni isik on äriregistrisse kantud juhatuse liikmena, on tal jätkuvalt ühingu esindusõigus kolmandate isikute ees, kes osanike või nõukogu otsusest ei ole reeglina teadlikud. Nimelt lähtuvad kolmandad isikud juhatuse liikme esindusõiguse otsustamisel äriregistri kandest. Kuni isik on kantud äriregistrisse juhatuse liikmena, võib ta jätkuvalt ühingule kohustusi võtta, aga ka vabalt ligi pääseda ühingu pangakontodele. Juhatuse liikme tagasikutsumisel on soovitatav kohe teavitada kõiki ühingu lepingu- ja koostööpartnereid, et tagada sujuv majandustegevus ning hoida ära ühingule olulise info jõudmine tagasikutsutud juhatuse liikme kätte.
1.3. Juhatuse liikme ametiaja pikendamine
Kui juhatuse liikme ametiaja pikkus (tähtaeg) on põhikirjas sätestatud ning selle lõpp hakkab lähenema, kuid soovitakse juhatuse liikme jätkamist sellel ametipostil, tuleb otsustada liikme ametiaja pikendamine. Vastasel juhul võib tekkida vaidlusi juhatuse liikme volituste kehtivuse üle nii ühingu sees kui ka kolmandate isikutega tehingute tegemisel (eriti notariaalsete tehingute puhul), kuna volituste tähtaeg on kantud e-äriregistrisse ning seda on kolmandal isikul võimalik kontrollida. Oluline on, et ametiaja pikendamise otsuse kohta vormistatud originaaldokument tuleb viivitamata esitada ka äriregistrile.
Kui osaühingu juhatuse liikme valimisel kehtib üldiselt nõue allkirja notariaalse kinnitamise kohta, siis osanike koosoleku või nõukogu protokolli allkirjastamisele see nõue ei kehti ja vastavad protokollid võib allkirjastada lihtkirjalikult. Soovitatav on võtta ka juhatuse liikmelt kirjalik nõusolek selle kohta, et ta on nõus jätkama – tegemist on lepingulise suhte pikendamisega (või uue lepingulise suhtega), millega peavad nõus olema mõlemad pooled.
Samas esineb sageli juhtumeid, kus juhatuse liige jätkab tegutsemist, kuigi tema ametiaeg on lõppenud ning seda ei ole pikendatud. Tekib õigustatud küsimus: kas sellisel juhul tuleks juhatuse liikme ametiaeg lugeda automaatselt pikenenuks?
Isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel või nõukogul peab olema tegelik võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema jätkamist.
Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-65-08 tehtud otsuses märkinud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata. Äriühingu vaikimist või tegevusetust ei peeta TsÜS-i § 68 lõike 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Siiski nõustus riigikohus viidatud lahendis, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid (st juhatuse liikme ja ühingu) tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS-i § 68 lõike 3 alusel (või ka võlaõigusseaduse (VÕS)9 § 1 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Seega on peale juhatuse liikme jätkamisele viitava käitumise vaja kas osaühingu osanike otsust, millega sõnaselgelt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena või vähemalt osanike sellist käitumist, millest võib järeldada nende selget tahet juhatuse liikme ametiaega pikendada. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele.
Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena ning kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele).
Üks selliseid otsuseid, mis näitab osanike või nõukogu tahet, võib olla juhatuse koostatud ja osanikele või nõukogule esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Nimelt