Juhatuse liikme vastutus. Karin Madisson

on vabad käed panna omavahelised suhted paika juhatuse liikme lepingus ning seadus ei sea siin olulisi piiranguid.

      Juhatuse liikme lepingus võiks olla muuhulgas kirjas:

      • nõudmised, mis äriühing on juhatuse liikmele seadnud (nt keeleoskus, kindlad oskused ja kogemused);

      • juhatuse liikme pädevus;

      • juhatuse liikme tööülesanded;

      • juhatuse liikme alluvussuhted;

      • regulaarne aruandluskohustus;

      • oluliste majandustehingute korral otsuste vastuvõtmise kord;

      • spetsialistidega konsulteerimise kohustus;

      • kõrgemalseisva organi nõusoleku saamise kohustus.

      Need küsimused on võimalik lahendada ka mõne muu siseaktiga, kuid ka sellisel juhul on need juhatuse liikmele kohustuslikud. Sellised siseaktid on soovitatav kinnitada juhatusest kõrgemalseisva organi otsusega.

      Juhatuse liige peab igal juhul kinnitama enda sobivust nimetatud ametikohale ning ka esitatud dokumentide õigsust. Juhatuse liiget võiks kohustada avaldama, milliste muude tegevustega ta on seotud ning tuleks kokku leppida reeglid kõrvaltegevustes osalemise kohta.

      Juhatuse liikme seadusest tulenev kohustus on täita oma ülesandeid juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega; nõutav on lojaalsus juriidilisele isikule. Nende mõistete avamine võib osutuda keerukaks ja olla eri ühingute korral erinev, sõltudes paljudest asjaoludest ning olukorrast. Mingid mängureeglid on aga võimalik ka eelnevalt kokku leppida ning sobiv koht selleks ongi juhatuse liikme leping. Näiteks on võimalik sätestada, et juhatuse liikme vastutust ei kaasne, kui liige on täitnud kõiki lepingus selgelt avatud hoolsusreegleid. Nii võib olla seatud nõue, et ta kaasab teatud tehingutesse spetsialistid, võtab mitmeid konkureerivaid pakkumisi, kooskõlastab toimingu nõukoguga, järgib eelarves ja tegevuskavas kehtestatut jne. Kui juhatuse liige on seda kõike teinud, võib lepinguga sätestada, et vastutust selliste tehingute puhul ei kaasne. Vastutuse vähendamise võimalustest vaata täpsemalt ptk 4.

Palk ja puhkus

      Lepingus tuleb kindlasti määratleda juhatuse liikmele makstav tasu. See määratakse osanike või nõukogu otsusega sarnaselt muude juhatuse liikmele antavate soodustustega.

      Oluline on kokku leppida boonussüsteemides. Mõistlik oleks kokkulepe, mille kohaselt ei sõltu boonuse saamine vaid ühe poole otsusest.

      Juhatuse liikmele ei ole kohaldatavad tööseadused, seepärast tuleks määrata kindlaks ka tööaeg, puhkuse kestus ja selle kooskõlastamise kohustus. Puhkuse ajal tuleb äriühingul maksta juhatuse liikmele keskmist töötasu vaid juhul, kui nii on lepingus sätestatud.

      Lisaks tuleks lepingus sätestada:

      • kasutamata jäänud puhkuse kompenseerimine lepingu lõpetamise korral;

      • juhatuse liikme tööülesannete täitmisega kaasnevate kulude hüvitamine ja nende piirmäärad;

      • juhatuse liikmele antavad töövahendid ja nendega seotud kulude tasumine.

Ärisaladuse hoidmise kohutus ja konkurentsikeeld

      Kuigi seadus sätestab, et juhatuse liikme kohustus on erilise kokkuleppetagi hoida ettevõtte ärisaladusi ning mitte ettevõttega konkureerida, tuleks juhatuse liikme lepingus siiski määratleda, mida peetakse antud äriühingu äri- ja tootmissaladuseks ning millist infot võib juht avaldada piiranguteta.

      VÕS-i kohaselt peab saladuses hoidma asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige tuleb sellisena käsitada käsundiandja tootmis- või ärisaladust.

      Kuna ärisaladus on igal ühingul väga erinev, peaks näitlik nimekiri ärisaladustest sisalduma juhatuse liikme lepingus. Selleks, et hilisemaid vaidlusi vältida, on soovitatav määrata juhile kohustus saada eelnev nõusolek näiteks nõukogu esimehelt, kui juhatuse liige kahtleb, kas tegemist on ärisaladusega.

      Ärisaladuseks peetakse tavaliselt:

      • kõiki tootmis- ja turustamisprotsessiga seotud andmeid;

      • infot klientuuri ja koostööpartnerite kohta;

      • äriühingu palgasüsteemi;

      • tegevuskavasid;

      • strateegilisi otsuseid;

      • toodete ja teenuste hinnapoliitikat jne.

      Tingimata tuleb teha kindlaks, milliseid tegevusalasid peetakse konkureerivateks ja kes on äriühingu konkurendid. Samuti, millist juhatuse liikme tegevust peetakse konkureerivaks. Tihti sätestatakse lepingus juhatuse liikmele ka lepingu lõppemisele järgnevaks ajaks konkurentsikeeld ning üldiselt on see kolme- kuni viieaastane periood. Mõningatel juhtudel makstakse selle eest tasu ka pärast lepingu lõppemist, sest keeld piirab juhatuse liikme tegevusvabadust. Siiski tuleb silmas pidada, et konkurentsikeelu määratlemine lepingus ei tohi olla juhatuse liikmele niivõrd piirav, et selle tagajärjel ei ole tal pärast lepingu lõppemist võimalik oma kutsetegevust jätkata – selline kokkulepe võib osutuda vaba eneseteostuse õiguse lubamatuks piiranguks ning olla seega vastuolu tõttu heade kommetega ja tühine.

Lepingu rikkumine

      Lepingu rikkumise korral peab juhatuse liige hüvitama ühingule lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liige vastutab ühingu ees enamasti lepingu rikkumise sätete alusel ja kõigi teiste isikute ees õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Selleks, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuvastada, tõendada ja ühingu poolt kahjuhüvitist nõuda, tuleb analüüsida juhatuse liikme lepingus kokkulepitut. Kui rikuti kohustusi, mis on lepingus selgelt fikseeritud, on ka kahjuhüvitise nõudmine lihtsam ning üldnormide vastast käitumist tõendada ei ole vaja. Lepingus on soovitatav ära märkida juhatuse liikme vastutusalad ja käitumisreeglid, mida ta peab oma tegevuses järgima.

      Ainuüksi tõendatavate kahjude nõudmine ei pruugi katta äriühingule tegelikkuses tekitatud kahju, sest tegeliku kahju tõendamine võib osutuda väga keerukaks ja kulukaks. Näiteks kui juhatuse liige levitab infot äriühingu mõne olulise müügistrateegia kohta või konkureerib äriühinguga, ei pruugi tegelik kahju olla dokumentaalselt tõendatav, samuti võib kahju tekkida pikema perioodi jooksul või tulevikus. Nii ei saa näiteks käibelangust lugeda automaatselt kahjuks, kuna see võib lisaks juhatuse liikme rikkumisele olla seotud veel paljude muude teguritega (nt konkurentide lisandumine, hindade alandamine). Seega võib konkreetse teo tagajärjel tekkinud kahju väljaselgitamine olla mõningal juhul lausa võimatu.