teda ja kuuljaks tee!
Issand oh hoia ja
Õnnista keisrit!
Wägewaks teda ja heldeks tee!
Walitse warjuks meil',
Wägewam keiser,
Õnneks ja auuks otsani!
Truuiks jääme sull',
Isalik keiser,
Wiimse weretilgani!
Kroonimise laul
Ju walgund walus silmawesi,
Mis kaua nuttis kallimat;
Ju lootus paled puhtaks pesi
Ja pühkis silmist pisarad;
Ju usalduse armsad tiiwad
Kõik kahtlust meilt ja kartust wiiwad.
Aleksander see on, kes kahtlused kaotab
Ja Wenemaa waenlased põrmusse waotab;
Aleksander see on, kes usaldust toonud
Ja haawatud rindu on armastust loonud;
Aleksander see on, kes hõiskawail huulil
On põhja ja lõuna ja hommiku tuulil:
Aleksander see on, kell' soowiwad hääd
Kõik ilmamaa riigid ja kroonitud pääd.
Ennäe, lipud lehiwad,
Kuldehted ja hõbe ehiwad
Moskwa linna.
Kuid kallim eht ja kroon
Ta ise, kelle keisritroon,
Ja keiserinna.
Kas kuuled häält, mis hüüdwad Kremli wallid
Ja pasunad ning kellad wasksel suul?
Kas imeteleb silm ja hõiskab huul,
Mis toredus ja ilu täitwad saalid?
Kas ehteid näed, kuis kaunid nad ja kallid
Auurongil pärjaks nii kui õilmed puul?
Kas mõistab meel, kas aimab asja luul,
Miks würstid koos ja noores rõõmus hallid?
Pääkirikusse kõrged wõerad läewad
Ja pühas paigas keiser seisatab
Ning pooles ringis saatjad seisma jääwad.
Kõik pühaliselt waga palwet teewad
Ja iga süda tänu ohwerdab:
Siis riigiisa pääs nad trooni näewad.
Suur keiser istub, kaasas keiserinna,
Auujärjel Kremli saalis iluga;
Auukartes ligi mitme maa ja linna
Saatkonnad astwad õnne soowima.
Ning suurte järel wäiksem astub sinna,
Eestlane, argselt hüüdes õnnela:
„Oh helde keiser, wägew, suur ja wahwas,
Truu igawest on sulle Eesti rahwas!”
Kroonimise päewaks
Kuhu iial waatab silm,
Otse uueks loodud ilm;
Kuhu iial pöörab kõrw.
Hõiskab suu ja hüüab sarw;
Wana särab rõõmu täis,
Noor kui roosiõis;
Igal pool on rõõmuhääl
Turul, teel ja õue pääl.
Mis see ilu ilmutab?
Keisri kojast kuulutab:
Hõiska, suu, ja hüüa, sarw,
Paugu, suuretüki parw,
Hüüa üle isamaa
Tuule tiiwuga:
Kõik on hästi sündinud,
Kõrge Paar on kroonitud!
Rõõmust hõiskab iga muu:
Mis wõib meie wäeti suu?
Palwet teha südamest,
Et suur Jumal heldusest
Kaitseks keisrit suurest wäest
Kurja seltsi eest
Ja ta riiki õnnistaks
Ning ta nime ülendaks.
Wägew Jumal, sinu wäed
Olgu ja su armukäed
Warjuks riigiisale,
Hoidjaks riigiemale,
Toeks troonipärijal',
Abiks igal aal:
Hoia neid oma armuga,
Issand, keisrit õnnista!
Kroonimisepäewa palwe
Oh Jumal, õnnista
Nii keisrit kui ta koda!
Oh Issand, kinnita
Ta tööd ja riigi rada!
Kõik kurjust kaota
Ja häädust edenda,
Kõik waenu waota
Ja sõbrust suurenda!
Oh Jumal, õnnista
Ka keisri prouat täna!
Tall' anna osaks sa,
Mis tõotab su sõna:
Et sina suurest wäest
Weel taewas walitsed
Ja warjuks heldest käest
Ta ümber walli teed!
Oh Jumal, juhata
Meid sinu tahtmist täitma,
Su wõitud mehega
Sull' truudust üles näitma:
Et teeniks üheskoos
Sind keiser riigiga
Ja terwes eluloos
Meid õnnistaksid sa!
Ülem raamat
Armas, kõigest kallim raamat,
Püha kiri, Piibel, sa:
Sinust pole tulusamat
Leida üle ilmamaa;
Ei sust ole paremat
Kalli ande jagajat;
Kõik, mis sinus kirjutatud,
Waimust see on walgustatud.
Tarkus sinul lõppemata,
Wesirikas jõgi sa,
Läbi kõiki wõid sa saata,
Olgu tark ehk mitte ta;
Ei su põhja leia tark,
Ei sus ära upu arg:
Uurimataks targemale,
Hingeroaks ka rumalale.
Tühi, waene on see tuba,
Kus ei ole Piiblit sees,
Sääl on kurjal tulla luba
Sisse hukul iganes:
Ei sääl ole Jumalat,
Rahu, rõõmu jagajat,
Pole muud, kui pattu, waewa,
Pole lootust saada taewa!
Kallis