Jaan Bergmann

J. Bergmann'i laulud


Скачать книгу

linna

      Ja riigist riiki:

      Tuhanded ja millioonid,

      Würstid ja kroonid,

      Nõudsiwad minna

      Ristirahwa liiki.

      Wõideldes

      Ja heideldes

      Tuliwad rahwad,

      Nõdrad ja wahwad,

      Ning saiwad osa õnnistusest,

      Mis oowas armuõpetusest.

      Kus hiilgab iganes see elupäike,

      Mis ristirahwast jälle walgustas,

      Sääl hõiskab lauldes täna suur ja wäike

      Ning hüüab ühel meelel Issandas:

      Jumal on jõud ja wägewus

      Ning kindel kalju meile;

      Kristus on meie tugewus,

      Seesama täna, eile:

      Ta süda armust keeb,

      Ta arm meid õndsaks teeb,

      Ta sõna juhatab,

      Sakrament kinnitab,

      Ta annab meile rahu!

      Palwe ja tõotus

      Eestimaa, mu eidekene,

      Hella ema lastele:

      Sull' on iga lapsukene

      Armas ühesugune.

      Ära mindki ära põlga,

      Kui su läwel' lähenen,

      Ära pööra mulle selga,

      Kui sull' ennast pühitsen!

      Mina ka su armurinnal

      Tahan teha sulle tööd,

      Tahan sinu pühal pinnal

      Püüda saata uinuööd.

      Sinu päralt, eidekene,

      Olen ihu, hingega,

      Sina oled esimene,

      Sina wiimne, isamaa.

      Külm ja maru, tormid, tuuled

      Sinust mind ei lahuta,

      Sind, sind kiitwad minu huuled,

      Kunni ilmas elan ma!

      Tõotus

      Ringi käiwad ajarattad

      Raugemata rutuga:

      Miks weel lesekuuel katad

      Ennast, Eesti isamaa?

      Kas su muistse aja päewad

      Sind nii sundwad leinama?

      Kas su silmad nüüdki näewad

      Ainult, mis ei rõõmusta?

      Tõesti, kaua, kaua kattis

      Pime öö sind, isamaa:

      Oriapõlw su õilmed mattis,

      Leinal nutsid lauluta.

      Ära karda! Koidu wiired

      Punetawad pilwedel:

      Pea kuldse päikse kiired

      Walitsewad walgusel!

      Juba kadund talwe külmad,

      Juba taimed tärkawad.

      Lahkemaks ju läewad ilmad,

      Uinuwangid ärkawad.

      Walmis wirgund wiinamägi

      Hüüab tööle tegijaid:

      Armastus on ainus wägi,

      Mis see ajab auusamaid.

      Nende keskel tulla tööle

      Olgu minu ülem hüüd,

      Otsa teha waimuööle

      Meie kõigi kõrgem püüd!

      Omakeel

      Mu kallis Eesti emakeel,

      Kuis kaunist kõlad sa,

      Mu kallim ehe eluteel

      Ja armsam saatija?

      Kus kuulen sinu kandlehäält,

      Sääl südant rõõmustad,

      Sääl surud mured kulmu pealt

      Ja kurbtust kaotad.

      Sa üksi südamesse mul

      Wõid tulel tungida,

      Ükspäinis elu osaks sul

      Ja luule laulussa.

      Su pärast rõõmus on mu meel,

      Su ilu imetsen:

      Sust kõlagu mu kandlekeel,

      Su kasuks kõnelen!

      Wabadusele

      Miks kihad, weri, soonte sees,

      Miks, julgus, ilmud keeles?

      Miks ujul silmad silmawees,

      Miks igatsused meeles?

      Mul püha taewa kujutus

      On hingel' ennast näitnud:

      Mul püha, kallis wabadus

      On meele leegil täitnud.

      Mu oled sa, su olen ma,

      Ei lahku iial sinust!

      Mu omaks jääd sa lõpmata.

      Ja orjasuud jääb minust!

      Ei ükski wägi suuda sind

      Mult rööwlil wõtta ära,

      Ei walud, waewad suru mind,

      Ei rõhu riiu kära.

      Mu omaks jääd sa, wabadus,

      Sa ülem taewa anne!

      Sa oled, kui käes kurwastus,

      Ka kurwa meele kanne!

      Sa tööd ja mured kergitad,

      Lood jõudu, kui käes häda,

      Sa walud, waewad wähendad:

      Ei iial sind ma jäta!

      Eesti lipp

      Kus sinu lipp täis ilu lehib,

      Mu armas Eesti isamaa,

      Kus sulle krooni pähä kehib

      Ta kauni kolme wärwiga,

      Kus Eesti rahwa rõõmu ehib

      Ta uue waimu wõimula:

      Sääl, Eesti pojad, ärkageme,

      Ja Eesti tütred, tehkem tööd,

      Et eluteela edeneme

      Ning hoolsalt uinutame ööd!

      Meil' ikka tuletagu meele

      Su ehte helesinine,

      Et kindel usk meid eluteele

      Siin maa pääl saadab õnnele,

      Et pole seemet silmaweele,

      Miks Eesti pinnalt puudume:

      Sest kunni kestab loodusriigis

      Täis kindlust kõrge taewawõlw,

      Nii kaua kestab rahwaliigis

      Täis auusust Eesti rahwa põlw.

      Et mustad minewiku päewad

      Ei