pharmakon tähendab nii ravimit, nõiajooki kui mürki. Kasutades seda sõna, ei täpsusta Platon kunagi konkreetset tähendust. Mõnede nähtude põhjal, mida Platon käesoleva dialoogi lõpus kirjeldab (117 e – 118 a), on oletatud (J. Burnet (Appendix I tema väljaandes), toetudes Pliniusele, Historia naturalis XIV, 7), et siinne pharmakon on surmaputk (kr. κώνειον, lad. cicuta). Mürkivõtnu hakkab järkjärgult jahtuma, alates jalgadest ja lõpetades südamega. Surmale eelneb vahetult spasm või krambid.
36
Phleius [fleiú:s] (kr. φλειοῦς) – doorlastest elanikkonnaga linnake Peloponnesose kirdeosas, mägedevahelises orus, kust algab Asopose jõgi, pütagoorluse keskus (vt. Diogenes Laertios VIII, 46: tema nimetatud neljast “viimasest pütagoorlasest” on kolm fleiuuslased). Traditsioon seob ka Pythagorase enda selle kohaga – oletatakse, et ta võttis endale philosophos’e nime esimest korda just seal või naabruses olevas Sikyonis. Dialoogi I osa (kuni 69 e) kulgeb ka ideeliselt pütagoorlikus kontekstis. Platoni-eelse aja filosoofiakoolkondadest rõhutasid eriti just pütagoorlased, et filosoofia on eluviis. Pütagoorlikeks võib pidada ka arutletavaid põhiideid, et hing on surematu ja et see võib perioodiliselt taassündida erinevates elusolendites.
37
Vrd. eelnev Sokratese apoloogia.
38
Xenophoni järgi (Memorabilia IV, 8, 2) kolmkümmend päeva hiljem: nimelt pidi ta pärast kohtuotsust veel kolmekümneks päevaks ellu jääma, sest sellesse kuusse langesid Delose pidustused, aga seadus ei lubanud mingit avalikku surmanuhtluse täideviimist, kuni pidustuste saatkond polnud Deloselt tagasi jõudnud.
39
Kreeka keeles silmatorkav konstruktsioon τύχη – συνέβη – ἒτυχεν (juhus – sattus/tabas – juhtus) (järgmise lause alguses) on siin tõlgitud paronomaasiana (nagu seda teevad ka Apelt, Zehnpfennig, Markiš, ning pooldab oma kommentaaris Rowe). Pidades aga silmas, et tyche tähendab lisaks ‘juhusele’ ja ‘kokkusattumusele’ ka ‘saatust’, kuivõrd saatus ilmneb juhustes, on mõned tõlkijad ja kommentaatorid võtnud seda tekstikohta esimese vihjena Apollonile, kelle tähtsust Sokratesele nimetatakse dialoogis hiljem ka otsesõnu.
40
Scil. need teada-tuntud. Kreeta kuningas Minos oli talle alistunud ateenlastele peale pannud tribuudi iga aasta üheksa aasta jooksul saata Kreetale seitse noormeest ja seitse neidu Minotaurosele söögiks. Ateenlane Theseus, hilisem Ateena kuningas, osales kolmandal reisil, tappis Minotaurose ja pääses labürindist Kreeta kuninga tütre Ariadne lõngakera abil. Ateenlased saatsid seetõttu igal aastal laeva Delosele, Apolloni sünnipaika, kui tänuohvri jumalale. Täpsemalt vt. Plutarchos, Theseus. Tlk. K. Krull – Vikerkaar nr. 8–9, 1996, lk. 70–97.
41
Tavaliselt tõlgitakse vabamalt: meie harjumuspärastes filosoofilistes vestlustes.
42
Apollodoros – Sokratese õpilane, keda nimetatakse veel Ap. (34 a) ja kes on vestleja Smp. (172 a – 174 a).
43
Scil. Ateenast või Atikast.
44
Kritobulos – Kritoni (vt. m. 12) poeg, mainitud veel Ap. (33 e).
45
Kriton – vt. Ap. m. 18 ja Cri.
46
Hermogenes Ateenast on Sokratese vestluskaaslane dialoogis Kratylos.
47
Epigenes, Antiphoni poeg Kephisiast oli Sokratese õpilane, keda nimetatakse ka Ap. (33 e).
48
Aischines Sphettosest oli Sokratese õpilane. Kirjutas terve rea dialooge ja teenis elatist retoorikaõpetajana. Nimetatud ka Ap. 33 e.
49
Antisthenes Ateenast oli enne Sokratesega kohtumist ilmselt sofistlike vaadetega, mõjutatuna Prodikosest, Hippiasest, Protagorasest ja kõige enam Gorgiasest. Pärast Sokratese surma sai temast küünikute koolkonna rajaja.
50
Ktesippos oli Diogenes Laertiose järgi samuti Kritoni poeg, tõenäoliselt sofist.
51
Menexenos, Ktesippose nõbu oli Sokratese sõber ja õpilane. Platon mainib teda Lysises (206 d jj.) ja tema järgi on nimetatud üks Platoni dialoog.
52
Simmias Teebast oli pütagoorlane Philolaose õpilane, hiljem sai temast Sokratese jünger nagu ka järgmisena nimetatud Kebesest.
53
Kebes Teebast nagu Simmiaski esindab käesolevas dialoogis pütagoorlaste vaatepunkti. Platon nimetab Simmiast ja Kebest ka Cri. 45 b.
54
Phaidondes Teebast oli Sokratese õpilane.
55
Eukleides on siin nimetatavaist kindlasti kuulsaim, kellest sai hiljem Megara koolkonna rajaja.
56
Terpsion Megarast oli Sokratese õpilane, keda mainitakse ka Tht. 142 a – 143 c.
57
Aristippos Küreenest oli tõenäoliselt sofist Protagorase õpilane. Temast sai Küreene koolkonna rajaja.
58
Pärimuse järgi uputas Kleombrotos ennast pärast Phaidoni lugemist merre.
59
Üksteist – vt. Ap. m. 22.
60
Xanthippe oli Sokratese naine. Vrd. Ap. m. 20
61
Euenos Paroselt – vt. Ap. m. 8.
62
Püha on siin otseses tähenduses: oma usulist kohust täita.
63
Muusika (kr. μουσική) tähendab siin ja edaspidi kõikide muusade kunste.
64
Philolaos Krotonist oli pütagoorlane, kelle kirjutiste kaudu hakkas Pythagorase õpetus, mida seni anti edasi kinnises ringis, levima laiemalt. Keskne nõue pütagoorluses oli katharsis, puhastumine. Eluviisi puhtus on tunnetuse eeldus, sest ainult puhastele on avatud tee jumalate juurde. Puhastumine peab teoks saama eelkõige askeesi kaudu, sest keha toimib loomu poolest hingele vastu, tõmbab alla, mistõttu ta tuleb võita. Negatiivne suhtumine kehalisusesse arenes hilises pütagoorluses (kuhu tuleb küllap arvata ka Kebes ja Simmias) kehavaenulikkuseks, mida iseloomustab väljend σῶμα – σῆμα ‘keha on hinge haud’.
65
Hukkamised toimusid päikeseloojakul.
66
Kr. ἁπλοῦν tähendab ‘lihtne’, aga ka ‘eranditeta, tingimusteta, absoluutne’.
68
Platoni λόγος on tõlkimatu mõiste (vt. ka allpool m. 122 ja art. “logos” – AL), mis on saanud paratamatult erinevaid vasteid: kõne, põhjendus, arutlus jne. Et kreeka mõistevõrgustik selgemini nähtuks, on vastav kreeka vorm erinevatel puhkudel esitatud nurksulgudes.
69
Kr. ἐν ἀπορρήτοις. Tõenäoliselt peetakse jällegi silmas pütagoorlasi, aga välistatud pole ka teised samavõrd kinnisele ringile määratud õpetused nagu orfism.
70
Kr. ἔν τινι φρουρᾷ võib Platonil samavõrd tähendada ka ‘valvekorras või vahipostil olemist’. Antud juhul on jäädud tõlkes traditsioonilisema ‘vangistuse’ juurde, pidades silmas, et ka näit. Cra. 400 c kasutatakse sama võrdpilti, küll orfilise teooria kontekstis: “Mulle näib, et orfikud on selle nime (sōma) kõige paremini paika pannud, kuna hing kannab karistust – pole praegu oluline, mille pärast – ja seetõttu on tal see vanglasarnane kindlustis, et ta t
