Üldine usundilugu. Uku Masing

mida madalamalseisvad rahvad on mõistnud võõriti. Ka see võib vahel olla õige. Aga ometi kehtib mõlema kohta üldiselt: meil pole mingit põhjust oletada inimvaimu üldist degeneratsiooni teatavast hetkest pääle, mille tõttu lihtsad ja puhtad, tõelised tõed totrastunud vaimu pärast omandasid meile ogara, paljudele koguni vastiku ilme. Veel LUBBOCK leidis vajalise olevat vaielda vastu degeneratsiooniteooriale, millel enne DARWINit oli väga palju pooldajaid (CREUTZER, MÜNSTER, F. Chr. BAUR, MOVERS, ROCHETTE, RINCK, CHWOLSON, vrdl. GRUPPE, Die griechischen Kulte und Mythen, 1887 : 42j.), millel SCHMIDTi koolkonna näol on pooldajaid veel praegugi. Üldiselt on aga selle aeg mööda ja küllaldased alused ta elustamiseks puuduvad. Eriti käib see tõrje euhemeristliku seletuse vastu, mis laseb inimkonna olla sattunud kujuteldamatusse totrusse. Et müüdid on saanud omale kunagi ülesande seletada teatavaid kombeid ja õigustada neid, et nad on omandanud motiive muinasjuttudest, on loomulik ning võimalik. Aga primaarselt peab tunnistama, et FONTENELLEil on õigus: müüt on primitiivse usunditeaduse hüpotees ja ta iseloom on tingitud primitiivse inimese vaimsest struktuurist. Ise küsimus (vrdl. § 6.6) käib materjali kohta, mida ürgsed rahvad kasutasid müüdi kujundamisel, teisisõnu, kust sai inimene pildid ja vahendid, millede varal ta seletas.

      

      

      4. Nagu öeldud, pole usund ainult mütoloogia, pole ka riituste varal kerjamine kõrgemailt vägedelt, vaid need kokku ja veel midagi muud. Usundit ei põhjusta üksnes tundetahte nähted ega intellekt, vaid need mõlemad ja veel kõik muud inimese võimed, sest usund algselt oli kogu inimese reaktsioon sellele, mis talle tundus erinev temast endast. Oletatavasti ürginimene ei teinud seda vahet nagu meie ja vahe ei olnud talle samasisuline kui meile. Igatahes eraldamine ning lahutamine ja kataloogimine olid esimesed tunnetuseavaldused, araabia keeles veel praegugi bâna tähendab “tegi vahe” ja “mõistis”. Et kataloogida on võimalik mitmel moel ja alusel, seepärast on müüdidki vasturääkivad, sageli pärinedes ometi samalt jutustajalt. Kõikide taoliste usunditekke põhjuste otsimisega ja avastamistega pole võimalik halvustada usundit kui niisugust. Sest, nagu usund muiste oli kogu inimese reaktsioon, nii ta seda on praegugi ja seepärast ta on vältimatu ja kõrvaldamatu vaimne nähe. Tõsi on küll, et meil on palju teadusharusid, mis usundi evoluutidena võiksid teda asendada, kuid inimene, kes lepib disiecta membra keskel elamisega ega vaja mobiilset üldpilti, pole inimene, vaid spetsialist, oma liigi kääbunud esindaja. Inimkonnale olnuks hukatuseks spetsialistide kujunemine juba enne sündimist ning on praegugi, sest inimkond võib püsida ainult seni, kuni spetsialistiks teatavate riituste või teaduste alal saab ainult õppides.

      § 3. Algse(te) usundi(te) avastamiskatsete materjal ja meetodid

      1. Loomulikult on usundi(te) ajaloo kirjeldamisel vaja teada, mis on väljumispunktiks, s.t., tuleb küsida: milline oli esimeste inimeste usund, mitte aga enam, kuidas ta tekkis. Sest ainult “maagia” poole kalduva mõttelaadiga inimene võib arvata, et vastus küsimusele “miks?” on ka vastus küsimusele “mis?”. Selle küsimusele vastamist raskendavad tunduvalt aga mitmelaadsed asjaolud. Esmalt on problemaatiline, kas usund on sama vana kui inimene või on ta tekkinud alles hiljem pääle pikka elamist ilma usundita? Muiste leidus väga palju teadlasi, kes väitsid, et veel praegugi võib leida rahvaid ilma usundita ja sageli sellest järeldasid, et ürginimesel polnudki usundit. Kuigi seda järeldust tingimata ei tarvitse teha, sest paljud oletasid inimesed degenereerunud nii kaugele, et nad koguni võisid kaotada usundi.