Kõik, mida me alles hoiame. Kerry Lonsdale

teha. Aga ta kinnitas mulle nii sõnade kui suudlustega, et ta ei lähe kauaks. Pärast tagasitulekut lahkub ta Donato Ettevõtteist ja pühendub kunstile. Maalimine oli tema kirg, seepärast andsin järele. Tagasi vaadates mõistsin, et oleksin pidanud olema sama järeleandmatu kui tema ja nõudma ta kojujäämist. Siis ta poleks surnud. Me oleksime abielus ja veedaksime mesinädalaid Saint Barti saarel.

      Mu mõte kandus esimestesse päevadesse pärast Jamesi kadumist. Külastasin Claire’i, lootes veeta aega koos inimesega, kes kurvastab Jamesi kadumise üle sama palju kui mina. Oleksin pidanud teadma, et ootan temalt liiga palju. Claire’i huvitasid rohkem juba väljasaadetud pulmakutsed kui võimalus, et meie halvimad kartused võivad tõeks osutuda. Ta tahtis, et teataksin külalistele, et pulmad võivad ära jääda.

      Kahvatasin, istudes tema vastas Donatode esinduslikus elutoas. Ma polnud põrmugi valmis loobuma Jamesist ega meie tulevikust. Sohva siidkate mu reite all tundus isegi läbi seeliku külm ja jäik. Moodne toasisustus oli hangitud Donato Ettevõtete impordi-ekspordifirma kaudu. Kõigil mööbliesemetel olid teravad nurgad nagu Claire’i näoluud. Neis polnud midagi pehmet.

      „Ma ei saa inimestele helistada. Veel mitte.” Mulle oli talumatu meie külalistele öelda, et laulatus võidakse edasi lükata või koguni ära jätta. See oleks teinud Jamesi hukkumise liiga reaalseks.

      Claire kangestus. „Aga sa pead…”

      Mu tähelepanu köitis liikumine uksel. Tuppa astus Phil, pilk suunatud mulle, nagu jahimees vaatab läbi püssisihiku. Vaikides istus ta tädi kõrvale. Ta pani Claire’ile käe ümber õlgade, näides end liiga mõnusalt tundvat inimese kohta, kes on võib-olla kaotanud oma onupoja.

      Claire silitas ta reit. Ta jättis käe sinna lebama ja suudles Phili põsele.

      Mu kõht kiskus krampi.

      „Tere, Aimée.” Phil langetas lõua.

      Nihelesin rahutult sohval. Ma ei olnud teda eelmisest suvest saadik näinud ega teadnud, et ta viibib külas.

      Claire hõõrus Phili reit. „Ma ei tea, mida ma ilma Philita teeksin. Meie perekonnal on olnud kohutav aasta. Ma olen nii tänulik, et ta kolis siia mulle seltsiks. Phil aitab mul päevi mööda saata.”

      Pöörasin pilgu Claire’ile. Kas Phil elab siin? Vajutasin küüned patja. Mu põlved põrkasid vastu teineteist ning ma surusin sääred kokku, sest need värisesid, vibratsioon liikus mööda keha ülespoole ja käsivartesse nagu veevirvendus.