Tõnu Lehtsaar
Suhtlemiskonflikti psühholoogia
Teine väljaanne
Keeletoimetaja: Leelo Jago
Kujundaja ja küljendaja: Kalle Paalits
Autoriõigus: Tõnu Lehtsaar, 2020
ISBN 978-9949-03-279-2 (epub)
Tartu Ülikooli Kirjastus
www.tyk.ee
Saatesõna raamatu teisele trükile
Mul on hea meel, et käesolev raamat on leidnud lugejate heakskiidu, mis on viinud e-raamatu ilmumiseni. Kuna jätkuvalt on huvi raamatu vastu, siis elektroonilise väljaande ilmumine on midagi loomulikku ja ootuspärast. See võtab vajaduse järgnevateks kordustrükkideks ja võimaldab huvitatutel teosega tutvuda.
Esimese trüki ilmumisest on möödunud kaksteist aastat. Selle aja jooksul on konfliktoloogias toimunud mitmeid arenguid, kuid põhimõtteliselt uusi käsitlusi ei ole sündinud. Pigem on muutunud rõhuasetused. See tähendab, et mingitele teemadele pööratakse suhteliselt rohkem tähelepanu. Nimetan siinkohal mõned neist.
Globaalsete konfliktide võimendudes on hakatud enam tähelepanu pöörama kultuuri ja konfliktide vahelisele seosele. Selleks, et konflikti lahendada, on tarvis mõista osapoolte vajadusi ja väärtussüsteemi. Paljude pingete juured asuvad täna erinevates tavades, väärtustes, uskumustes ja elutunnetustes. Multikultuursusest on saanud nii märk- kui ka sõimusõna. Konfliktoloogia tegeleb üha enam kultuuriliste konfliktide teemaga.
Globaalsetele arengutele vastandub huvi üksikisiku osatähtsuse vastu erinevates konfliktides. Üheks konfliktide lahendamise märksõnaks on kujunemas enesejuhtimine. See hõlmab nii arusaamist sellest, kes ollakse, kui ka võimet oma tundeid ja impulsse kontrollida. Me näeme tänagi seda, kuidas riigijuhtide hingeelu võib mõjutada maailmas toimuvat. Konfliktoloogia jaoks on huvipakkuv isiksuse ja konfliktikäitumise vaheline seos.
Kolmas areng konfliktoloogias on pigem pragmaatiline. Näiteks on populaarsust kogumas töökohal toimuvate konfliktide käsitlused. Samuti pööratakse tähelepanu rasketele vestlustele. Tegusad inimesed ei huvitu mitte niivõrd erinevatest seisukohtadest, kui vastusest küsimusele, mida pingelistes olukordades tegema peab.
Neljandaks võib nimetada seda, et konfliktiteema on liikumas küberruumi. Mõisted nagu küberkiusamine, pseudosõprus ja virtuaalsuhtlus annavad ka konfliktidele uue mõõtme, mida me alles õpime tundma. Uues psühholoogia harus - küberpsühholoogias on omaette koht ka konfliktide mõistmisel ja nende lahendamisel.
Nende arengute taustal püsib aga üldine arusaam sellest, mis on inimestevaheline konflikt ja kuidas see toimib. Selle psühholoogilisest üldkäsitlusest alljärgnevad leheküljed räägivadki. Soovin headele lugejatele jätkuvat mõtlemisainet ning tuge võimalike konfliktide ennetamisel ja nendega toimetulemisel!
Tõnu Lehtsaar
Tartu Ülikooli professor
Tartus, jaanuar 2020
Sissejuhatus
Konfliktid teiste inimestega on osa meie igapäevaelust. Eriarvamused, arusaamatused ja tülid lähedaste inimestega; pinged, sallimatus ja tagakius töökohal; vaen parteide ning lepitamatus riikide ja kultuuride vahel. Kõik see mahub konflikti mõiste alla. Samas on konfliktil ka positiivne pool. Vastasseisud aitavad meid sageli iseendas ja teistes inimestes selgusele jõuda. Konflikti käigus tekkinud pinged sunnivad meid otsima lahendusi, mille peale me muidu ehk polekski tulnud. Seega taandub konflikt meie jaoks just sellele, kuidas me konflikti suhtume.
Olen tõdenud, et igasugune looming on sügavalt isikupärane tegevus. Kui vähegi valida saame, siis teeme seda, mis on meile oluline ja tähenduslik. Aastaid tagasi minu tudengipõlves väljendas õppejõud Jüri Allik naljaga pooleks mõtet, et psühholoogid tegelevad nende teemadega, milles nendel endil on vajakajäämisi. Nii näiteks on taju-uurijad kehva silmanägemisega, nõustajatel jätkub isiklikke probleeme ja motivatsioonipsühholoogid on üksjagu laisad inimesed. Nii mõeldes on käesolev raamat minu jaoks isikliku taustaga. Olen juhina kogenud, et mul on väga raske konflikte juhtida. Mitte alati ei suuda ma langetada häid otsuseid konfliktsituatsioonis ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli, mida ma tavaliselt teen, ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Olen tõdenud, et ka keevalisi ja sügavast haavumistundest kantud konflikte on võimalik sisukalt lahendada. Seega tähendab käesolev raamat mulle huvitavat sissevaadet mind ennast puudutavasse ja huvitavasse teemasse.
See raamat kuulub konfliktoloogia valdkonda. Tegemist on möödunud sajandi viiekümnendatest aastatest iseseisvaks sotsiaalteaduste haruks kujunenud distsipliiniga, mis uurib konflikte ja nende lahendamist. Selle tegevusvaldkonna jaoks on eri keeltes kasutusel erisugused mõisted. Sõna konfliktoloogia on kasutusel vene keeles. Inglise keeleruumis kasutatakse laialdaselt mõistet konflikti juhtimine (conflict management). Sarnane on ka saksa keeleruumi mõistekäsitlus, kus räägitakse Konfliktführung’ist. On loodud hulk konfliktide uurimise ja lahendamisega tegelevaid organisatsioone, ilmuvad erialaajakirjad. Kasutan käesolevas raamatus mõistet konfliktoloogia, mis on minu arvates sisuliselt kõige täpsem ja kõlab eesti keeles hästi.
Konfliktoloogia valdkonnas on tekkinud erinevad rõhuasetused. On institutsioone ja uurimisrühmi, kelle põhihuvi on poliitilisel konfliktil, teisi huvitab nähtuse sotsioloogiline pool, kolmandad keskenduvad konfliktide kultuurilisele aspektile, neljandate rõhuasetus on konfliktide lahendamisel. Käesolev raamat esindab psühholoogilist vaatenurka ja tegeleb ennekõike mikrotaseme, st isikutevahelise konfliktiga. Puudutan ka gruppidevahelisi konflikte, ennekõike eskalatsiooniga seonduvalt, kus kahe inimese tüli muutub suuremate koosluste vastasseisuks. Otsese tähelepanu alt on väljas suured ühiskondlikud konfliktid, millel on isiklikega võrreldes rida ühiseid jooni, ent ka eripärad.
Eesti keeles on ilmunud mitmeid konfliktialaseid raamatuid. On nii tõlkeid kui ka algupäraseid kirjutisi. Siinkohal julgen soovitada Ülo Vihma raamatut „Inimene konfliktide keskel”, mis annab süstemaatilise ülevaate inimestevahelisest konfliktist. Hoda Lacey raamat „Kuidas lahendada konflikte töökohal” annab erinevatest psühholoogia kontseptsioonidest lähtuvalt praktilisi soovitusi konfliktidega toimetulekuks. Käesoleva raamatu eripära varem ilmunuga võrreldes on see, et keskendun ennekõike isikutevahelisele konfliktile ja püüan konfliktis toimuvat avada suhtlemispsühholoogia mõistete kaudu. Põhjalikumalt käsitlen konflikti eskalatsiooni.
Konfliktidega kokkupuutumisel on üheks põhiküsimuseks, kuidas neid lahendada, kuidas nendega toime tulla. On ilmne, et konfliktide lahendamine on käsitletava valdkonna kõige keerulisem osa. Sellest annavad tunnistust arvukad ja aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide, rahvaste ja kultuuride vahel. Olen kirjutanud selle raamatu arusaamises, et mõistmine aitab kaasa sihipärasele tegutsemisele. See tähendab, et kirjapandu eesmärk on aidata lugejal paremini mõista, mis on ja kuidas toimib konflikt.
Selle raamatu kirjutamine on olnud mulle keeruline, ma pole seda saanud nö ühe hingetõmbega kirja panna. Kirjutamine on hajunud nelja aasta peale. Teksti eri osad on kirjutatud erineval ajal ja erinevates kohtades, valdavalt Tartus, Berliinis ja Kielis. Olen kirjutanud periooditi, kui on olnud võimalus. Siis on käsikiri jäänud taas kuudeks seisma. Olen püüdnud kujundada lõppvarianti oma parimate oskuste kohaselt üheks tervikuks. Eks hea lugeja otsustab, kuidas see on õnnestunud.
Olen selle raamatu kaante vahele saamise eest tänulik paljudele inimestele. Tahan tänada Tartu Ülikooli rektorit Jaak Aaviksood, kes võimaldas mul prorektorina oma tööd nõnda korraldada, et olen saanud võõrsil raamatukogudes käia ja seal teksti kallal töötada. Minu tänusõnad kuuluvad Stefan Stieglerile, kes korraldas mulle kolmenädalase töötamisvõimaluse Elstali Hariduskeskuses Berliini lähistel, kus sain kasutada raamatukogu ja nautida suurepäraseid tingimusi raamatu kirjutamiseks.