väikese sissetulekuga jõukaks saada. Eino Jutikkala toimis alljärgnevalt.
Ta säästis järjepidevalt osa oma sissetulekutest. Ta ei kulutanud kogu palka ära.
Ta investeeris börsiaktsiatesse, sest need toovad pikemal ajavahemikul kõige rohkem tulu.
Ta ostis ettevõtteid otse börsilt, hoides niiviisi kulu väikese. Pika aja jooksul kujuneb kulu osakaal tunduvalt suuremaks, kui paljud arvavad. Uuringute kohaselt võtavad varahaldajate kulud ja tasud koguni pool investori varade tootlusest. Varade väärtus kasvab niiviisi aeglaselt.
Ta tegi oste süstemaatiliselt, enamasti siis, kui hind oli madal. Ajapikku kogunes tema portfelli palju odava hinnaga ostetud aktsiaid. Selline tegutsemisviis on investeeringute ajaline hajutamine.
Ajalise hajutamise kõrval hajutas ta ka riske, ostes eri tegevusalade ettevõtteid.
Ta investeeris suurtesse turuliidritesse. Suure ettevõtte aktsiaid omades on kaotuserisk väiksem kui väikeste ettevõtete puhul.
Ta investeeris sellistesse suurtesse börsiettevõtetesse, mis teenivad kasumit ja maksavad igal aastal dividende.
Ta ei müünud börsiaktsiaid. Ta ainult ostis. Kui ei müü, ei pea maksma ka tulumaksu ja jõukus kasvab.
Ta mõistis liitintressi teguri tähtsust. Kui vara on investeeritud tootlikult, siis sünnib aja jooksul tähelepanuväärselt palju uut vara. Aktsiainvestorile on aeg raha. Viimaseil eluaastail küündis Eino Jutikkala iga-aastane dividenditulu ühe miljoni euroni!
Siin on välja toodud aktsiainvesteeringute iva. Võtmeküsimus on investeerimisstrateegia valik. Edu ei nõua suurt ajakulu, majanduselu nähtuste või üksikasjade tundmist. Kui käia investor Eino Jutikkala jälgedes, võib olla jõukaks saamises kindel.
Olen tähele pannud, et oma investeerimisstrateegia võib kujundada selle järgi, kui palju aega tahaks pühendada börsiga tegelemisele. Eino Jutikkala moodus ei võtnud palju aega, kuid nõudis seda enam püsivust ja valitud investeerimisstrateegiast kinnihoidmist ka rasketel aegadel.
Börsil osalemise lihtsaim viis on finantsvara paigutamine investeerimisfondidesse, ent siis peab investor loovutama osa tootlusest mitmesuguste tasudena fondi haldavale ühingule. Omaniku jõukus kasvab sel juhul aeglaselt või ei kasva üldse. Kulude osatähtsust alahinnatakse. Tasub olla kuludest teadlik, kui investeerimisperiood on aastatepikkune. Kulud ja maksud on investori suurimad vaenlased. Neid tuleb vältida viimase võimaluseni.
Väärtpaberibörs ja börsiaktsia
Börsilt aktsia ostmisega saad omandiõiguse aktsiaseltsis, mille aktsiad on börsil vabalt kaubeldavad. Börs on kauplemiskoht, kus väärtpaberid vahetavad omanikku läbipaistvalt, kiiresti ja väikese kuluga. Börsi vahendusel kauplevad investorid omavahel ja kasvavad firmad saavad emiteerida uusi aktsiaid, finantseerimaks tegevust laenukapitali asemel omakapitali tingimustel. Börsil noteeritud ettevõtted kuuluvad üldjuhul majanduselus parimate hulka. Konkurentsivõimetud ettevõtted kaovad börsilt varem või hiljem.
Ostetud aktsia annab õiguse saada osa ettevõtte teenitud kasumist. Aktsionärina võid osaleda üldkoosolekul ja osa võtta otsuste langetamisel ettevõtte tegevuse kohta. Üldkoosolekul saad näiteks aktsiaga kaasnevat hääleõigust kasutada aktsiaseltsi nõukogu valimisel.
Kui seltsi tegevus lõpetatakse ning tema vara võlgade tasumise järel aktsionäride vahel jaotatakse, siis saaksid omandiõiguse alusel endale kuuluvale osale vastava määra. Nii juhtub haruharva. Börsiettevõtted on põhimõtteliselt igavesed. Siiski võib teine ettevõte või kes tahes muu mingil ajal teha kogu ettevõttele ostupakkumise, mille vastuvõtmisel saad oma osa müügihinnast. Börsile tuleb pidevalt uusi ettevõtteid ja vanu ostetakse välja, pakkudes nende aktsionäridele piisavalt raha või ostva firma aktsiaid.
Börsiindeksi arengusuund väljendab kõige paremini ühiskonna tulevikuootusi. Kallinev hind peegeldab helge tuleviku ootust. Kui hind odavneb, siis on usk tulevikku nõrgenenud. Investorid hääletavad oma rahaga iga päev ilma suurema kärata. Soome olukord on karm. Soomest on kadunud suurem osa välisinvestoreid ja kodumaised investorid hajutavad riske, investeerides välismaale. Börsiindeksi peasuund annab kõige usaldusväärsemat teavet inimeste meeleolude ja ootuste kohta.
Miks börsiindeksid tõusevad kiiremini SKP kasvust?
Maailma tuntuim börsiindeks, mis näitab aktsiahindade liikumist, on USA Dow Jones Industrial Average (DJIA) ehk Dow Jonesi tööstusindeks. Seda arvutatakse alates 1896. aastast. Indeks hõlmas esialgu New Yorgi börsi 12 tähtsamat aktsiat. 1916. aastal suurendati aktsiate arvu 20-le. 1928. aastast alates kuuluvad indeksi koosseisu 30 tähtsama ettevõtte aktsiad.
Indeksi koosseisu muudetakse aeg-ajalt, et see vastaks ühiskonnas toimuvatele muutustele: arvatakse välja taanduvate tegevusalade ettevõtteid ning võetakse asemele kasvavate tegevusalade ettevõtteid. Nii järgitakse pidevalt kaasaja tugevamate ettevõtete aktsiahinna liikumist. Sellest johtuvalt on börsiindeksi areng kiirem rahvamajanduse keskmisest kasvust. Aastail 1995–2017 kasvas Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang keskeltläbi 4,5 protsenti aastas. Samal ajal oli börsiaktsiate keskmine tootlus 8,7 protsenti aastas.
Dow Jonesi indeksi koosseisu kuuluvad ettevõtted vahetuvad tihti, mis kõneleb ühiskonnas aset leidvatest muutustest. Globaliseerumine, kliimamuutused, internet, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt muudavad maailma. Oma valdkonna turuliidrite positsioon on konkurentide suhtes varasemast tugevam ehk „Winner takes it all“.
Esialgu Dow Jonesi indeksisse kuulunud ettevõtetest kukkus leiutajageeniuse Thomas Alva Edisoni asutatud General Electric viimasena sellest välja 2018. aastal. Viimase kahekümne aasta jooksul on indeksi koosseisu kuulunud ettevõtetest vahetunud üle poole. Maailm muutub kiiresti. Viimaseil aastail on indeksist välja langenud teiste seas alumiiniumitootja Alcoa, kindlustusselts AIG, telefonifirma AT&T, Citigroupi pank, autotootja General Motors ning tehnoloogiaettevõtted Hewlett Packard ja Honeywell. Asemele on võetud muu hulgas tehnoloogiaettevõtted Apple, Cisco ja Microsoft, pangandus- ja finantsettevõtted Goldman Sachs, JP Morgan Chase ja Visa ning tuntud spordivarustuse tootja Nike. Jaekaubandusettevõtted Home Depot, Walgreen ja Walmart Stores on konkurendid kõrvale tõrjunud ja indeksi osalisteks tõusnud.
New Yorgi börsiga konkureeriv NASDAQ hõlmab valdavas osas tehnoloogiaettevõtteid. Börsiindeksist NASDAQ 100 moodustavad kiire kasvuga tehnoloogiafirmad 54 protsenti. Sellesse indeksisse kuuluvad ka soomlastele tuntud Amazon, Alphabet (Google), Apple, Broadcom, Cisco, Facebook, Intel ja Microsoft. Nagu näeme, on Dow Jonesi indeksisse kaasatud kolm NASDAQ-i börsi tehnoloogiaettevõtet.
Helsingi börsi (www.omxgroup.com/nordicexchange) aktsiahindade arengut näitav OMX Helsinki (varem HEX-index) hõlmab aktsiaid nende turuväärtuse põhjal. Kui aktsia väärtus suureneb, siis tema osakaal indeksis kasvab. Taanduva ettevõtte väärtus indeksis vastavalt kahaneb. Teisiti öeldes, kiiresti arenevad ning kasvava väärtusega ettevõtted lükkavad börsiindeksit aina ülespoole.
Ameerika Ühendriikides lõtvadel tingimustel antud eluasemelaenudest aastail 2008–2009 lahvatanud finantskriis avaldas mõju ka Soomele. Kui meie ettevõtete käibed järsult kukkusid, sattusid need finantsraskustesse. Pankade laenukraanid olid suletud, sest ka pangad ise maadlesid probleemidega. Paljude Soome ettevõtete päästerõngas oli börsinoteering. Helsingi börsil noteeritud ettevõtted hankisid kriisiaastal 2009 esmastelt turgudelt (ehk uute väärtpaberite emiteerimisega, omakapitali vahendite ja muude võlakirjadega) omakapitali aktsionäridelt ja teistelt investoritelt kokku üle kahe miljardi euro, mis võimaldas rasked ajad üle elada.
Börsi teine ühiskondlik kasutegur seisneb selles, et ta võimaldab kapitali suurt liikuvust. Kapital voolab efektiivsetel turgudel madala tootlusega objektidelt sujuvalt sinna, kus tootlikkus on kõrgem. Björn Wahlroos on öelnud, et börs on toru, mida mööda kapital otsib kõige tootlikumat objekti. Soomes pärsib aktsiate omamise ja kauplemisega kaasnev suurem maksukoormus tootlikumate objektide otsingut. Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1990. aastate algul mõjutas tublisti asjaolu,