alt=""/>
Juhtum:
Cohen vs. Trump.
Kuidas Trumpi advokaat ta petiseks tembeldas
ÕIGUS
Artikli autorid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Maria Pihlak ja Carri Ginter.
On aasta 2007. Trumpi organi-satsiooniga liitub 40-aastane New Yorgis vähe tuntud advo-kaat Michael Dean Cohen. Paari aasta-ga saab temast Donald Trumpi ihu-advokaat. Teda tuntakse kui Trumpi pitbulli, asjaajajat ja paremat kätt.
Internetiavarus kubiseb väide-test, millest osad on tänaseks kohtus kinnitust leidnud ning osade paika-pidavust alles kontrollitakse. Nii on tuvastatud, et 2016. aastal vahendas Cohen suupidamistasu Trumpi kuna-gistele pornostaarist armukestele Stormy Danielsile ja Playboy kaane-tüdruk Karen McDougalile. Väideta-valt valis pornotäht Daniels oma pere-konnanime tuntud viskibrändi järgi,
mida turundati kui “lõunaosariikide lemmikut”. Trump on aga pärit New Yorgist.
Cohen tegutseb Trumpi käsilasena ka suhetes Kremliga. Väidetavalt aitab Cohen maksta kinni demokraatide serverist e-kirju varastanud ja Wiki-Leaksile lekitanud häkkereid. Lisaks peab Cohen Kremliga läbirääkimisi Moskvasse Trump Toweri ehitamise osas. Kahe mehe usaldussuhe näib kuulikindel.
2018. aastal korraldab FBI Cohe-ni kontoris ja kodus läbiotsimise ja konfiskeerib hulgaliselt dokumente ning muid andmekandjaid. Ärritunud Trump säutsub, et usaldab Cohenit: “Michael on ise ettevõtja/advokaat, kes
on mulle alati meeldinud ja keda olen alati austanud. Enamik inimesi vahe-tavad pooli, kui valitsus nad jamadest vabastab, isegi kui see tähendaks va-letamist või lugude väljamõtlemist.” “Sorry, aga ma ei näe, et Michael seda teeks ka vaatamata kohutavale nõia-jahile ja valelikule meediale.”
Jaht Cohenile ja kaudselt ka Trum-pile aga jätkub. 2018. aasta augustis annab Cohen alla, sõlmib võimudega kokkuleppe ja tunnistab ennast süü-di maksupettustes ja poliitkampaa-nia rahastamise reeglite rikkumises. Kuna toimunuga võib kaasneda tõsi-seid jamasid ka Trumpile, väljendab viimane Twitteris oma solvumist: “ot-sid head advokaati... ära palka Michael Cohenit.”
Sama aasta detsembris määratak-se Cohenile kolmeaastane vangla-karistus. Trump kardab, et Cohen räägib menetlejatele veel midagi, ja säutsub: “Advokaadina on tal minu ees palju kohustusi!”
Trumpi probleemid jätkuvadki. 2019. aasta veebruaris annab Cohen vande all ütluseid Kongressi Esinda-jatekojas ning kinnitab, et teab, kes Trump tegelikult on: “Ta on rassist, ta on kelm ja ta on petis.” Cohen annab ametnikele üle hulga Trumpi kompro-miteerivaid dokumente, mille hul-gas on väidetavalt juba presidendiks olemise ajal advokaadile väljastatud tšekk hüvitamaks pornotähele suu-pidamisraha maksmist.
180-kraadine kannapööre Coheni ja Trumpi suhtes saab ülemaailmse tä-helepanu osaliseks. Oli ju Cohen 2007. aastast Trumpi advokaat ja Trump tema klient. Kliendi püha õigus rää-kida oma advokaadile konfidentsiaal-selt kõike, mida vaja, on kaitstud advo-kaadi konfidentsiaalsuskohustusega.
Juristid sukelduvad seepeale New Yorgi advokaadi kutse-eetika reeglites-se, kust selgub, et advokaadile kliendi esindamisel teatavaks saanud info on konfidentsiaalne. Seda sõltumata info päritolust. Samuti on salajane muu teave, mis võiks kliendile piinlikkust valmistada. Kliendi nõusolekuta seda avaldada ei tohi.
Rikkus siis Cohen advokaadieetika nõudeid? Mis juhtuks Eestis, kui advo-kaat kliendile ebamugavust valmista-vat juttu avalikkusega jagab?
Donald Trumpi ihuadvokaat Michael Cohen annab tunnistusi oma kliendi vastu. Tegemist on erakordse juhtumiga, sest kliendi ja advokaadi suhet kaitseb konfidentsiaalsuskohustus. Kas Cohen rikkus kutse-eetika nõudeid? Mis on selle juhtumi laiem õppetund?
foto: scanpix
8
EDASI. Nr 2, sügis 2019
Ka Eestis on Riigikogul õigus moo-dustada uurimiskomisjone. Üks selline moodustati 2004. aastal riigi viljareservi kadumise uurimiseks. 2013. ja 2014. aastal kuulas Riigikogu uurimiskomisjon VEB fondi asjus üle 49 isikut, sealhulgas fondi nõustanud ja kohtumenetlustes esindanud advo-kaadid. Möödunud aastal mängisid Jaanus Karilaid, Jaak Madison ning Artur Talvik mõttega uurimine uues-ti avada. Millised võiksid olla taga-järjed, kui leiduks advokaat, kellel on seni avalikustamata informatsiooni fondi tegevuse kohta ning kes oleks valmis seda komisjoniga jagama?
Inimeste võimalus saada nõu ja abi professionaalsetelt õigusnõustajatelt on oluline alustala kaitsmaks neid riigivõimu omavoli eest. Advokaadi ja kliendi suhe põhineb usaldusel. Ini-mene peab saama advokaadile usal-dada kõik, selleks et advokaat saaks kliendile anda õiget nõu. Selline või-malus on õiguskorra üldistes huvides hädavajalik. Nii paikneb kutsesala-duse rikkumise tagajärg karistus-seadustikus põhivabaduste rikkumi-se jaotises. Rikkudes kutsesaladust, rikutakse isikute põhivabadusi. Jättes isikud kutsesaladuse kaitseta, jäetak-se nad sisulise võimaluseta aru saada, kas see, mis nendega toimub, mahub seaduse raamidesse või toimub nende kallal võimu kuritarvitamine.
Konfidentsiaalsuskohustusel on kaks põhitahku. Esmalt on advo-kaadil kohustus hoida andmed sala-jasena. Teisalt on advokaat kaitstud ametiasutuste ja kolmandate isiku-te eest, kes võiksid muidu kliendi-andmeid temalt välja nõuda või välja pressida. See kaitse kehtib ka pärast kliendisuhte lõppu, isegi siis, kui ad-vokaat ei olegi enam advokaat, kui klient likvideeritakse või siitilmast lahkub. Isegi siis, kui info on juba muid kanaleid pidi leidnud tee le-heveergudele. Uurimisorganid ega
kohus ei saa üldjuhul kohustada ad-vokaati andma ütlusi asjaolude kohta, millest advokaat on kliendi esindami-sel teadlikuks saanud.
Advokatuuriseaduse ja advokaati-dele kohalduva eetikakoodeksi järgi on kogu teave, mida advokaat seoses õigusteenuse osutamisega saanud on, konfidentsiaalne. Kliendi loata ei tohi avaldada isegi esindamise fakti. Eran-dina tohib teavet avaldada, kui see tu-leneb otseselt seadusest. Näiteks siis, kui on vaja ära hoida raske kuritegu (ka seda üksnes kohtu eelneval loal) või kui klient on andnud selleks nõus-oleku. Aga isegi nõusolek peaks olema antud kirjalikult. Ikka selleks, et oleks selge, mida klient on nõus avaldama. Ka ajakirjanike küsimustele vastates peab advokaat pidama kinni kutse-eetika nõuetest. Erandina võib advo-kaat kommenteerida andmeid, mis on avalik teave. Siiski tuleks olla täiesti kindel, et andmed ka päriselt on juba avalikud.
Veel lahtimõtlemata tahk avaldub aga siis, kui on alust arvata, et advo-kaat on aidanud kliendil toime pan-na kuritegu ja seeläbi toimunu kaas-osaline. Nii võiks juhtuda näiteks siis, kui aidata kliendil koostada raha-pesu toimepanemiseks vajalikke do-kumente ja asutada selleks vajalikke äriühinguid. Või võltsides kelmuse toimepanemiseks vajalikke doku-mente. Kui kahtlusaluseks on klient ise, säilib advokaadil kindlasti kon-fidentsiaalsuskohustus. Eesti õiguses on ebaselge aga see, kas kutsesaladuse kaitse säilib ka siis, kui advokaat koos kliendiga kuriteo toimepanemises kahtlustuse saab. Üheks võimalikuks tõlgenduseks võiks olla see, et kuri-teo ühine toimepanemine ei ole enam olemuslikult õigusabi. Süüdimõistmi-ne tähendaks ka advokaadikarjääri lõppu.
Ka New Yorgi osariigis võib kutse-eetika nõuete rikkumise tagajärjeks
olla advokatuurist väljaarvamine. Ku-na Cohen tunnistas ennast 2018. aasta augustis süüdi föderaalkuritegudes, arvati ta 2019. aasta veebruaris advo-katuurist välja. On võimalik, et konfi-dentsiaalsuskohustuse rikkumise eest saaks Trump esitada Coheni vastu tsiviilõiguslikke nõudeid, aga sellistel nõuetel ei oleks Coheni rahatuse tõttu perspektiivi.
Puändina Coheni-Trumpi saagale olgu mainitud, et Cohen võib taot-leda uuesti advokatuuri liikmeks saa-mist seitsme aasta möödudes pärast väljaarvamist eeldusel, et teda selle aja jooksul uues kuriteos süüdi ei mõis-teta. Sarnases olukorras Eesti advo-kaadile teist võimalust ei anta. Advo-katuurist väljaheitmise tagajärjeks on igavene kutsetegevuse keeld.
Loo