Edasi

Edasi. Proovisõit


Скачать книгу

      9

      EDASI. Proovisõit, kevad 2020

      DISAINI ja tehnoloogia hübriid | KIA

      Mis Eesti ühiskonnaelus toimub?

      Eesti peegeldab mujal maailmas toimuvat – tegemist on osaga suu-rest populistlikust murrangust (ja kui ma ütlen “populism”, siis ma tingima-ta ei pane sellele kohe halba silti kül-ge). Võib-olla on see laine jõudnud siia varem kui teistesse riikidesse.

      On see paratamatu, kas saame sellest üle?

      Hipsterlikul publikul kipub olema arusaam, et see on justkui miski, millest peaks üle saama. Selge see, et ta kuidagi lõpeb. See populistlik mur-rang ei ole tingimata halb – küsimus on ju demokraatias ja tegemist on inimeste püüdlusega ühiskonnaelus sõna sekka ütelda.

      Aga kui minnakse demokraatlikele institutsioonidele kallale – siis selles ju küll midagi head ei ole. Oleme neid arenguid Ungaris ja Poolas näinud.

      Mul on õigupoolest raske aru saa-da, mis neis riikides toimub. Ma ei võtaks ülemäära tõsiselt kõike, mida räägivad Ungarist ja Poolast Vilja Kiis-ler või Johannes Tralla. Tundub siiski, et midagi halba võib seal olla. Popu-listlik murrang võib tõepoolest üle minna kapakuks totalitarismi suunas.

      Populismi sildiga läbisegi kasutatakse ka konservatismi mõistet. Kas see häirib?

      Kui me räägime populismist, siis peaks ju küsima: mille vastu see on? Populism on vastuhakk valitse-vale eliidile. Ja kuna eliit (nii palju kui meil seda on) on valdavalt libe-raalne, siis vastaspoole kirjeldami-seks kasutatakse automaatselt kon-servatiivsuse mõistet. Miks see peaks mind häirima?

      Nii mõnigi inimene, kes ennast konservatiivina määratleb, ei võta kõike seda omaks, mida selle mõiste egiidi all tehakse.

      Kindlasti mitte. Konservatiivsusel on nii palju eri varjundeid.

      Hardo Pajula:

      haigetest inimestest ei saa tervet ühiskonda

      ÜHISKOND

      Hardo Pajula on konservatiivne mõtleja, majandus-ekspert, Edmund Burke’i Seltsi eestvedaja ja Estonian Business Schooli õppejõud. Ivan Lavrentjev uuris, mida ta arvab Eesti ja maailma käekäigust ning milles näeb ühiskondliku vastasseisu lahendusi.

      Ivan Lavrentjev on Rus.edasi.org peatoimetaja.

      FOTOD: IRIS KIVISALU

      10

      EDASI. Proovisõit, kevad 2020

      Kas Eesti ühiskonnas on praegu palju väärtus-konfliktidest tingitud lõhesid?

      Jah, see on võtmeküsimus. Me peame lootma, et sellele olukorrale lahen-duse leidmine on võimalik. Minu ar-vates me impordime Facebooki kaudu Ameerika Ühendriikide probleemis-tikku. USA Keskpanga andmetel langes perioodil 1998–2013 kõigi perekondade netovarade väärtus 20%. Töölisklassi puhul oli see näitaja lausa 50%. Rik-kam 10% elanikest aga kasvatas oma vara 75% võrra. Päris selge, et sellisel dünaamikal saavad olema oma taga-järjed. See, mis juhtub pealinnas, jõuab varem või hiljem ka Antslasse. Eks sel-line globaal-Antsla me siin olemegi.

      Kas kõike ühiskonnas toimuvat saab seletada üksnes majandusega?

      Ma ei arva seda, majandus on siin ainult üks komponente. 0,01% USA parteidele poliitilisi annetusi teinud inimestest andis 1980ndatel aastatel 10% kõigist annetustest, nüüd on see 40%. Me näeme äärmist polii-tilise ja majandusliku võimu kont-sentratsiooni, mis on valinud enda lipukirjaks feminismi, liberalismi ja paradoksaalsel kombel üleüldise võrdsustuse ideoloogia. Oleks arulage arvata, et sellele ei järgne vastureakt-siooni. Varandusliku kihistumise mõttes ei ole meil kaugeltki nii suuri probleeme kui Läänes. Aga nördimust ja viha impordime sealt küll.

      Aga on ju jabur, kui probleemi enamjaolt polegi, aga vastu võideldakse ikka.

      Mida poliitikas tajutakse problee-mina, see ongi probleem, mis ajapikku võimendub ja muutub aina suuremaks. Esiteks, suhteliselt hiljuti

      olid meil siin kõik võrdselt vaesed. Teiseks, on teooria, mis ütleb, et kui rikas ja vaene maa hakkavad omavahel kauplema, siis sellest võidavad rikka maa rikkad ja vaese maa vaesed. See, et meie töölisklass saab käia Soomes ja Rootsis tööl, on meid kindlasti väga palju aidanud. Mis omakorda sunnib kohalikke ettevõtjaid kodumaiseid palku üleval hoidma. Seetõttu pole meil ebavõrdsus kasvanud kaugeltki sellises tempos nagu näiteks USA-s.

      Seega, majanduslik elujärg on paranenud, küll aga tekkis poliitiline rahulolematus, mis kanaliseerub kasvõi EKRE näol. Miks?

      Liigume USA-sse tagasi. Kui vaesu-vale