Rikka mehe võltspruut. Catherine Mann

viimast korda vastu ust. Löögi jõud pani mehe värisema. Viimaks ometi andis puit järele ja uks vajus sisse.

      Matthew vaatas hämaras ruumis ringi ja leidis Ashley – tänu jumalale – nurgas istumas, üleni märja teki sisse mässitud. Arukas naine.

      Matthew ruttas ümber maas vedeleva ukse naise poole. Ta astus üle katkisest toolist. Ruumis valitses kohutav segadus. Nähtavasti oli Ashley püüdnud omal jõul välja pääseda. Ilmselt on selles vaoshoitud naises varjul minisõdalase vaim.

      “Tänan, et sa tagasi tulid,” hingeldas Ashley ja ulatas veest tilkuva käterätiku. “Pane see näo ette.”

      Väga arukas naine. Matthew mässis käteräti sallina näo ette.

      Ashley ajas end köhides ja õhku ahmides püsti. Pagan. Ta peab kohe värske õhu kätte pääsema, kuid ta ei saa ju niimoodi paljajalu üle klaasikildude kõndida.

      Matthew kummardus ja tõstis naise õlale. “Hoia kinni.”

      “Aita meid siit välja.” Ashley sõnu lämmatas uus köhahoog.

      Matthew tormas uuesti läbi kaupluse, mis meenutas nüüd rohkem põletusahju. Aplad leegid ronisid üle leti, millel olid mustaks tõmbunud kirjatarvete virnad.

      Kiiremini. Ära peatu. Ära mõtle.

      Üks raamaturiiul lõi kõikuma. Matthew peatus ja kummardus instinktiivselt Ashleyt kaitsma. Kõrged riiulid kukkusid kolinal põrandale, lahvatades tuleriidaks, mille sädemed kõrvetasid mehe nägu.

      Läbipääs oli tõkestatud.

      Matthew pigistas tekiserva. Põlev puutükk särises läbi kinga.

      “Teine väljapääs on köögi kaudu,” kisendas Ashley läbi köhahoo ja tulekindla kookoni. “Vasakule.”

      “Selge.” Matthew taganes ja keeras ümber nurga kitsasse koridori. Suits hõrenes nii palju, et näha läbi klaasukse sisse imbuvat valgust.

      Ashley surus end mehe vastu. Matthew’d läbis meeletu kergenduslaine. Liiga suur naise pärast, keda ta vaevalt tundis.

      Äkki tundus õhk väljas niisama paks ja raske kui põlevas majas.

      Ashley ahmis maja taga prügikasti kõrval kopsudesse värsket õhku. Sisemuses kohus hüsteeria.

      Vähemalt oli niiske õhk väljas värskem kui tema laastatud restoranis. Ja varsti tema täiesti hävinud kodus, kui tuletõrjujad kohe välja ei ilmu ega löö tagasi leeke, mis juba kahest köögiaknast välja nilpsasid.

      Kaugelt kostev sireen tõi mõningast kergendust, kuid see viis mõtted teistele muredele. Kuidas tuli alguse sai? Kas süüdi oli mõni küünaldest? Kui suur hävitustöö teda ees ootab?

      Matthew’ õlg surus Ashley kõhtu. Iga pikk samm kutsus esile õhuahmimise ja ebameeldiva meeldetuletuse tema vääritust asendist. “Sa võid mu nüüd maha panna.”

      “Pole põhjust mind tänada,” vastas mees kähinal. “Parem kogu ennast.”

      Kuidas sai mees olla paari tunni jooksul nii kangelane kui ka tundetu jobu?

      Ashley hambad plagisesid. Hilinenud reaktsioon, selles polnud kahtlust. Matthew Brooks Brothersi ülikonnakuue allserva peen õmblus jõnksles naise silme ees. All möödus parkla kruusatatud pinnakate. Nüüd, kui otsene oht surnuks põleda oli möödas, torkas Ashleyle pähe peaaegu samavõrra heidutav probleem.

      Varem oli ta kahetsenud, et Matthew polnud teda näinud roosast atlassist öösärgis – nüüd soovis ta, et mees näeks teda ükskõik milles muus kui selles napis pesutükis läbiligunenud teki all.

      “Matthew,” piiksatas Ashley. “Ma suudan kõndida. Palun lase mind lahti.”

      “Ei mingil juhul.” Matthew seadis naise kindlamini üle õla. Liigutuse peale vajus tekk kõrvale, paljastades Ashley õla. Mehe jalad ületasid kiires sörgis kitsa sillutiseriba. “Sa lähed otseteed haiglasse, kus sind läbi vaadatakse.”

      “Sa ei pea mind tassima. Minuga on kõik korras.” Naist tabas kuiv köhahoog ja ta haaras mahalibiseva teki servast. “Ausõna.”

      “Lisaks sellele oled sa kangekaelne.”

      “Üldse mitte. Ma lihtsalt ei taha, et sa end niimoodi ära väsitaksid.” Kuigi pärast möödunud ööd teadis Ashley täpselt, kui vastupidav on mehe tahutud keha.

      Naine haaras uuesti märja teki servast, kuid saavutas vastupidise tulemuse ja oleks peaaegu mehe õlalt maha libisenud.

      “Lõpeta see nihelemine, Ashley.” Matthew krabas naise tagumikust.

      Oh issand.

      Mehe puudutus kirvendas naise pikkade punaste juuste juurteni.

      Nurga tagant tormas välja kaks tuletõrjujat, kes vedasid enda järel voolikut ja tuletasid Ashleyle meelde, et tal on tõsisemaid muresid kui Matthew’ puudutuse mõju ja tema enda poolalastus. Tema restoran põles – tema äri, mille ta oli käivitanud koos kahe kasuõega ainsas kodus, mis tal kunagi oli olnud. Maja oli neile pärandanud armas “tädi” Libby, kes oli neile peavarju andnud.

      Ashley tundis, kuidas pisarad teda lämmatavad, kuni teda läbistas uus köhahoog. Matthew pistis jooksu. Naine haaras mehe kuueservast.