эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
1
Debora Vaarandi (1916–2007), luuletaja ja tõlkija (soome, vene, rootsi ja saksa kirjandusest). Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid (1966). Luuleloomingus valdavalt looduse, inimestevaheliste seoste ja Eesti teemad. Tema 1946. aastal kirjutatud luuletus “Talgud Lööne soos” on saanud aastate jooksul eriti populaarseks, kuna luuletuse lõpuosa sõnadele kirjutas Raimond Valgre oma laulu “Saaremaa valss”.
2
Kersti Merilaas (abielunimega Kersti Sang, 1913–1986), luuletaja ja lastekirjanik.
3
Mõeldud on Debora Vaarandi raamatut “Aastad ja päevad”. Kronoloogia koostanud Mall Jõgi. Tänapäev, 2006.
4
Voldemar Otto Aaviste (kuni 1936 a-ni Avotin; 3. I 1893 Kuramaa, Läti–14. XII 1941 Kirovi oblast, Venemaa), eesti sõjaväelane, kolonelleitnant (1939). Vabadussõjas võitles Eesti Rahvaväe üksuses, Vabadusristi II liigi 3. järk (1920). Aastatel 1934–1939 oli Soomusrongirügemendi 2. divisjoni ülem. Voldemar Aaviste nimi on kirjas Tori sõjameeste kiriku mälestustahvlil koos teiste Vabadusristi kavaleridega.
5
Raudna kool (asutatud 1821) kannab 2001. aastast nime Heimtali Põhikool, asukohaga Heimtali mõisas. Valda Raud kasutab endist nime – Raudna kool.
6
Maia Mathiesen (1919–2013), eesti kunstiteadlane, elas Rootsis. Oli pikka aega Eesti Kultuuri Koondise juhataja Rootsis, Stockholmis.
7
Aino Tamjärv-Hellat (1918–2016), eesti luuletajanna, elas Stockholmis. Luulekogu “Meretuulte meelevallas”, Pilgrim, 2007.
8
Aira Kaal (a-st 1939 Aira Hone) (1911–1988), kirjanik.
9
Viktor Hion (1902–1969), arst, Eesti NSV riigitegelane, ajakirjanik Ene Hioni isa. Võttis osa Vabadussõjast Soomusrongi nr. 2 koosseisus (Vabadusristi kavaler). Aastatel 1946–1950 Eesti NSV tervishoiuminister.
10
Arthur Robert Hone (1915 London–1972 Tartu), Cambridge’i haridusega kirjandusteadlane, romaani keelte õppejõud Tartu Ülikoolis. Esimene abikaasa oli Aira Kaal, teine abikaasa oli Laine Hone (Võsamäe).
11
Mart Raud (1903–1980), luuletaja. Aastast 1941 Valda abikaasa.
12
Valmar Adams (1899–1993), kirjanik ja kirjandusteadlane, õpetas ka kõnekunsti. 1941. aastal vangistasid ta Saksa okupatsioonivõimud, 1950–1955 oli Valmar Adams NSV Liidu vangilaagrites. Aastatel 1931–1974 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli õppejõud.
13
Segerlin oli Eesti esimese iseseisvuse ajal Tartu restoran, mis sai nime omaniku, ettevõtliku taanlasest ärimehe Holger Segerlini järgi. 1935. aastast kandis restoran nime “Kuld Lõvi”. Ent nagu Valda Raua mälestustest ilmneb, oli rahva seas kasutusel ikka veel kunagine nimi – Segerlin.
14
Sangad – Kersti Merilaas ja August Sang (1914–1969), luuletaja ja tõlkija.
15
Nigol Andresen (1899–1985), kirjandusteadlane, tõlkija. Oli Eesti NSV riigitegelane.
16
Mardi ja Valda tütar Anu Raud sündis Moskvas 10. mail 1943.
17
Eno Raud (1928 Tartu–1996 Haapsalu), lastekirjanik. Anu Raua poolvend. Oli kirjanik Mart Raua ja lasteluuletaja Lea Nurkse poeg.
18
Nigol Andreseni sõbratar.
19
Aino Bach (1901–1980), graafik, silmapaistev sügavtrükitehnikate tegija.
20
Jaan Kärner (1891–1958), kirjanik. Ajakirja Looming toimetaja aastatel 1927–1929 ja ka lühikest aega pärast Teist maailmasõda.
21
Oskar Urgart (1900–1953), kirjanduskriitik ja bibliograaf. Oli aastatel 1946–1947 ja 1948– 1950 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja, 1951–1953 ajakirja Looming kriitikaosakonna juhataja.
22
Paul Ambur (1904–1974), kirjandusloolane ja kirjastustegelane.
1
Debora Vaarandi (1916–2007), luuletaja ja tõlkija (soome, vene, rootsi ja saksa kirjandusest). Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid (1966). Luuleloomingus valdavalt looduse, inimestevaheliste seoste ja Eesti teemad. Tema 1946. aastal kirjutatud luuletus “Talgud Lööne soos” on saanud aastate jooksul eriti populaarseks, kuna luuletuse lõpuosa sõnadele kirjutas Raimond Valgre oma laulu “Saaremaa valss”.
2
Kersti Merilaas (abielunimega Kersti Sang, 1913–1986), luuletaja ja lastekirjanik.
3
Mõeldud on Debora Vaarandi raamatut “Aastad ja päevad”. Kronoloogia koostanud Mall Jõgi. Tänapäev, 2006.
4
Voldemar Otto Aaviste (kuni 1936 a-ni Avotin; 3. I 1893 Kuramaa, Läti–14. XII 1941 Kirovi oblast, Venemaa), eesti sõjaväelane, kolonelleitnant (1939). Vabadussõjas võitles Eesti Rahvaväe üksuses, Vabadusristi II liigi 3. järk (1920). Aastatel 1934–1939 oli Soomusrongirügemendi 2. divisjoni ülem. Voldemar Aaviste nimi on kirjas Tori sõjameeste kiriku mälestustahvlil koos teiste Vabadusristi kavaleridega.
5
Raudna kool (asutatud 1821) kannab 2001. aastast nime Heimtali Põhikool, asukohaga Heimtali mõisas. Valda Raud kasutab endist nime – Raudna kool.
6
Maia Mathiesen (1919–2013), eesti kunstiteadlane, elas Rootsis. Oli pikka aega Eesti Kultuuri Koondise juhataja Rootsis, Stockholmis.
7
Aino Tamjärv-Hellat (1918–2016), eesti luuletajanna, elas Stockholmis. Luulekogu “Meretuulte meelevallas”, Pilgrim, 2007.
8
Aira Kaal (a-st 1939 Aira Hone) (1911–1988), kirjanik.
9
Viktor Hion (1902–1969), arst, Eesti NSV riigitegelane, ajakirjanik Ene Hioni isa. Võttis osa Vabadussõjast Soomusrongi nr. 2 koosseisus (Vabadusristi kavaler). Aastatel 1946–1950 Eesti NSV tervishoiuminister.
10
Arthur Robert Hone (1915 London–1972 Tartu), Cambridge’i