saab usalduslikke suhteid ehitada.
Vabandamine
Kõik me teeme vigu, aga sellest tulenevat valu saab leevendada, kui me pärast siiralt vabandame.
Armastuse pangaarve
Suhtes lähedastega peame pidevalt sissemakseid tegema, sest suhted muutuvad ja arenevad koos eluga meie ümber. Ka Harley kasutas emotsionaalse pangaarve metafoori. Ta sidus seda pigem emotsioonidega, sh armastusega. Enam-vähem kõik kokkupuuted lähedastega tekitavad meis mingeid emotsioone, mille põhjal suhtluse lõppedes teeme sageli alateadlikult järelduse, kas see suhtlus oli meeldiv, neutraalne või ebameeldiv. Mida rohkem on meeldivaid kokkupuuteid, seda suuremaks pangaarve kasvab ning emotsioonid võivad jõuda armastuseni. Arve võib olla väikses plussis, kui meeldiv suhtlus toimub harva, aga ka siis, kui kokkupuuted on seinast seina, alates toredatest kuni väga ebameeldivateni. Mida ebameeldivam on aga suhtlus pikemat aega järjest, seda tõenäolisem on, et pangaarve läheb nulli või miinusesse ning me ei soovi enam selle inimesega suhelda. Me hakkame teda ignoreerima, oleme jahedalt viisakad või lausa ebaviisakad.
Harley sõnul on olemas armastuse mürgitajad: partneri harjumused, mis vähendavad teise armastuse kontot ning teevad ta õnnetuks. Armastuse mürgitajad võivad olla egoistlikud nõudmised, halvustamine, tahtlikud vihapursked, ebaausus või vale mulje jätmine, käitumisharjumused, mida üks teeb vaatamata sellele, et see teist ärritab; tegevused, mida tehakse teise tundeid arvestamata3 (vt lisa 2). Põhjus, miks armastuse mürgitajaid kasutatakse, on see, et endal tekib (sellel hetkel) parem tunne. Armastuse mürgitamine viib aga pikemas perspektiivis selleni, et teine hakkab ennast sinu eest kaitsma ning ei võta enam vastu ka katseid armastuse pangaarvet taastäita. Nii et selleks, et armastus suureneks, on enne vaja armastuse kõige tugevamad mürgitajad suhtest kõrvaldada.
Suhtevajadused
Kui me kooselu alustame ja pere loome, siis teeme seda ikka enda arvates n-ö õige inimesega. Elu aga näitab, et see õige võib hoopis muutuda üheks numbriks lahkumineku statistikas. Kuidas nii saab minna? Harley sõnutsi võiks selle asemel, et defineerida „õiget“ kui sobivustesti 100%-list tulemust, mõelda temast kui inimesest, kelle pärast sa oled nõus pingutama, et ta oleks õnnelik.
Ta ütleb, et inimestel on kümme peamist suhtevajadust: hoolivuse väljendamine tegudes, seksuaalne rahuldatus, intiimne vestlus, koos vaba aja veetmine, täielik usaldus ehk ausus ja avatus, atraktiivsus, finantsiline tugi, kodune tugi, perele pühendumine ja uhkusetunne partneri üle. Kui paluda mehel reastada oma tähtsamad vajadused ja naisel omad, siis sageli on tulemus erinev. See tähendab, et need, mis mehel on tipmise kolme seas, ei pruugi naisel nii ees olla ja vastupidi. Mis juhtub, kui me rahuldame mingit vajadust, mis meie arvates partneril on, aga tegelikult pole see tema jaoks tähtis? Näiteks naine näitab igati oma hoolivust välja ja mees teeb naisele üle päeva seksuaalse alatooniga lähenemiskatseid, aga kummagi jaoks pole see vajadus number üks. Meie pingutused lähevad siis tühja ja võib-olla isegi pahandavad teist inimest, mis jällegi võib tekitada ühelt poolt frustratsiooni, et me oleme niisama rapsinud, teisalt aga ka ärritust teise tänamatuse pärast. Heast kavatsusest võib saada tüliõun. Harley rõhutab, et kui partnerid ei täida pikemat aega üksteise viite kõige olulisemat suhtevajadust, siis jõuab nende suhe karile (võib alata kõrvalsuhe või suhe täitsa lõppeda). Kui aga teadlikult teineteise tähtsamaid suhtevajadusi rahuldada ning hoiduda suhte mürgitajatest, siis võib suhe ja armastus kujuneda nii tugevaks, nagu see polegi veel seni olnud. Esimese sammuna on vaja mõlemal tuvastada, mis on partneri tähtsaimad suhtevajadused. Vaadake lisa 1 raamatu lõpuosas.
Kirjeldan siin kõiki kümmet suhtevajadust teraapia kontekstis ehk sellest vaatevinklist, kuhu jõutakse, kui need on mõnda aega olnud rahuldamata. Ühtlasi räägin, kuidas me töötame, et suhted paraneks ja armastus taas suureneks. Toon välja olulisemad sessiooniosad ning paaride päevikukatkete abil saate ka aimu, mida nad vahepeal on mõelnud, tundnud ja teinud. Kuna tegemist on enamjaolt paaritemaatikaga, siis pigem on kaasatud kaks inimest kui terve pere. (Nimed jm andmed on muidugi privaatsuse huvides muudetud.)
1. Hoolivuse väljendamine tegudes
Suhted on erinevad ja üldistused ei käi kindlasti kõigi kohta, aga pikaajaliste suhtenõustajate kogemus näitab, et keskmise naise esmane suhtevajadus on hoolivuse väljanäitamine (affection). Naisele on väga tähtis, et partner väljendaks oma armastust muside, kallistuste, puudutuste, naeratuste, kohtingute, lilledega… Ta tahab tunda ennast armastatuna ja see juhtub siis, kui ta näeb, et mees teeb asju, mis kannavad tema jaoks olulist sõnumit. Kuna paljud seostavad armastust tugeva tundega ja kurdavad, et neil seda pole, siis nimetagem seda vajadust eesti keeles pigem hoolivuseks. Armastus võib ju võtta mitmeid vorme: hoolimine, arvestamine, lugupidamine, empaatia, sõprus jne.
Teraapia näide 1
Vastuvõtule tulevad Indrek (40) ja Merje (37), kes on koos olnud 11 aastat. Indrek tegeleb IT-ga ja tema hobiks on vanatehnika, Merje on raamatupidaja, kel hobiks rahvatants. Nad on abielus olnud kümme aastat ning neil on üheksa-aastane poeg, kellele meeldib isaga koos vanu autosid putitada.
Kuna tundub, et aktiivne pool on pigem Merje, siis uurin esiti Indrekult, mis on tema jaoks suhteprobleem. Ta vastab, et Merje pahandab temaga, et ta on pidevalt kas tööl või garaažis. Seda tuleb tihti ette, et teatakse, millised on teise etteheited, aga raskem on sõnastada, mis ennast suhtes kurvastab. Lõpuks tunnistab Indrek, et naise näägutamine on tüütu. Merje räägib sütitatult, kuidas tal on tunne, et ta on mehe jaoks tühi koht või lihtsalt perenaine, kes kõik ette-taha ära teeb, et siis on mehel mugav oma asju teha.
Kui Merje teeb vahel vihje, et võiks välja sööma minna, siis Indrek ei võta sellest kinni. Uurin, kas Merje jaoks on pere ja mehe eest hoolitsemine armastuse ja hoolimise väljendus. Ta hakkab nutma ning kurdab läbi pisarate, et miks ta siis seda kõike teeb – ikka selleks, et olla hea naine ja ema. Ta kinnitab, et ta saab hästi hakkama, aga lihtsalt tunneb ennast üksikuna. Küsin, mida ta siis teeb, kui end üksikuna tunneb. Nutab.
„Kas siis mees lohutab?“
„Ei, talle ei meeldi, kui ma nutan.“
„Nii et nutmine ei vähenda üksindustunnet?“
„Ei.“
Uurin Indrekult, kuidas Merje emotsioonid talle mõjuvad? Mehe sõnul saab ta aru, et Merjel on mure, aga ta ei oska seda lahendada, sest ei tea, mida naine tahab. Ta on proovinud lohutada, aga selle peale läheb nutt valjemaks. Ta on küsinud naiselt, mida too soovib, mille peale naine on nuuksunud: „Sa tead väga hästi!“
Kuna Indreku jaoks on see situatsioon kokkuvõttes väga ebamugav, siis ta läheb parem mootorit lahti võtma – seda tehes tunneb ta ennast kindlana. Peegeldan paarile, et Merje saab nutma hakates vähem seda, mida igatseb, ning mees tahab teha neid asju, milles saab kindel olla, et need sobivad. Nad noogutavad. Indrek väidab, et ta ei tea, kuidas Merjele rõõmu valmistada, ja Merje, et ta on sellest mehega rääkinud. Räägime siis korra veel, et oleks selge.
Merje seletab: tema jaoks on loomulik, et kui sa kedagi armastad, siis sa näitad seda välja: teed süüa, triigid särke, kallistad jne. Tõsi, Indrek pole kunagi olnud väga romantiline, aga viimasel ajal tundub, et ta lausa väldib naist. Äkki ta pelgab, et siis tekib kergelt olukord, kus Merje hakkab jälle nutma või näägutama, miks Indrek nii palju ära on. Võib-olla.
Räägime natuke pere arengufaasidest. Arutame seda, et pere fookus on aastaid olnud lapse kasvatamisel ja kõigel, mis sellega seondub, ning samuti tööl, et teenida piisavalt ja lubada lapsele võimalikult palju. Nüüd on poeg juba suur ja teeb oma asju, nii et vanematel oleks taas aega teineteisele, aga vahepeal on see koosolemise oskus justkui ära kadunud. Arusaadav. Palun Merjel rääkida mina-sõnumina Indrekule sellest, millest tema puudust tunneb, ja juhendan teda natuke sõnastamises.
„Ma nii igatsen seda sooja tunnet, mis minus tekib, kui sa koju tulles mind kallistad; kui sa õhtul enne magamaminekut mulle käe ümber