Allikas. Tervis ja heaolu. I. Merle Immonen

oleme saavutanud ühiselt füüsilise ja emotsionaalse tasakaalu, millega kaasneb täielik paranemine. Mõnikord võib see võtta vähem, teinekord rohkem aega.

      Väga rasketel juhtudel, kui füüsilistele vigastustele lisaks on ka psüühilised traumad, kasutan hüpnoteraapiat. Tänu hüpnoositeraapiale toimub paranemine palju kiiremini.

      Saavutame keha füüsilise ja emotsionaalse tasakaalu üheaegselt. Näiteks raskest autoavariist tekkinud luumurrud paranevad mõne nädalaga. Samas võib selle õnnetusega kaasnenud hirmust ja stressist pääsemine võtta palju pikema aja. Hüpnoos on tõhus vahend psühholoogilises paranemises. Omal jõul tervenemine võib võtta aasta või kauem, ent hüpnoosiga ravitakse patoloogiat3 ühe nädalaga. Teraapia kannab nime Flash Hüpnoos. Alati me hüpnoteraapiat teha ei või, näiteks ma ei soovita sekkuda skisofreeniapatsientide ravisse. Depressioon ja Alzheimeri4 ning Parkinsoni tõbi, lõhestunud isiksusega haigestunud kliendid on mulle tuttav nähtus. Nendega läheb rohkem aega, kuni aasta, aga tulemused on fantastilised. Loomulikult tuleb raviga alustada kohe diagnoosi saamisel.

      Ma ravin klienti tervikuna. Kõigepealt huvitab mind loomulikult, mis haigus tal on, kusjuures jälgin ta käitumist, tahtmatuid liigutusi või žeste. Üldiselt vaatlen kogu ta isiksust ja teen ka psühholoogilise testi. Mu enda sellealased kogemused muudavad mu kliendi probleemide mõistmisel kindlamaks. Lõpuks räägibki klient juba ise oma mureloo ja millist abi ta minu teraapiast ootab.

      Annan nõu, kuidas enda eest hoolitseda ja kuidas end kaitsta emotsionaalselt rasketes olukordades. Toon selgelt välja enda eest hoolitsemise ja kaitsmise tähtsuse ja missugused tagajärjed võivad olla vastandlikul käitumisel meie tervisele. Kuidas luua tasakaalu ja olla harmoonias oma keha ja psüühikaga, kokkuvõtvalt iseendaga.

Ma juhatan Sind Allikale!

      Lapsepõlv

      Varajases lapsepõlves toimunud sündmustel on seos hilisema psühholoogilise arengu ja käitumisega.

      Erisugused veendumused ja iseendaga seotud segased tunded mängivad arengus võtmerolli. Esimestest elukuudest alates kasutab laps seda, mida ta juba teab ja tunneb, algelisel viisil omaenda reaalsuse loomiseks ja oma kogemuste panustamiseks. Uskumused ja tunded on nagu ehitusklotsid. Enesehinnang areneb meie ettekujutusest ja nendele järgnevatest reaktsioonidest, millest vormub käitumine. Enesehinnangul on psühholoogias ülioluline koht, kuna see tõestab varasemate psüühiliste raskuste ja praeguste raskuste vahelist seost.

      Me ei sünni maailma kõrge enesehinnanguga, see omandatakse kasvades. Esimene coach5 on vanemad ja ümbritsev keskkond (lasteaed ja kool). Kõrge enesehinnang omandatakse varajases eas isiklikes suhetes ja sedamööda, kuidas laps mõistab ja reageerib, nii kujuneb tema käitumine kogu edaspidises elus. Lapse “Mina” areneb sotsiaalsetes suhetes ja eriti varajases suhtlemises nendega, kes seda “Mina” toidavad.

      Kiindumus, turvalisus, usaldusväärsus, tunnustus ja armastus täiendavad lapse mina-pilti. Sedamööda tekib lapsel isikliku suutlikkuse tunne. Kui signaalid teda ümbritsevas keskkonnas on sobivad, toimub tema areng õiges suunas.

      Vanemate hoiak oma laste negatiivsete emotsioonide suhtes on lapse sisemise “Mina” kujundaja. Väärtuste loomine ja nende mõjutamine on ülioluline. Kuidas õigesti reageerida vaimselt või füüsiliselt rasketel hetkedel? Lohutades, kannustades, uskudes kasvatab hea sõna ja armastav pilk lapses enesekindlust, annab talle hingelist tuge ja jõudu. Kuulen tihti oma klientidelt, et vanemaid ei huvitanud nende tegemised, kunagi ei saanud neilt abi ega toetust. Tihtipeale polnud armastustki. Kahju on seda kuulda.