Peremeditsiin. Steinar Hunskår

. . . . . 195

       Fibromüalgia ja teised kroonilised valu-sündroomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195

       Krooniline väsimussündroom (KVS) . . . . . . . . . . 196

       Soole ärritussündroom. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198

       Pingepeavalu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198

       Vaagnaliiduste düsfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 198

       Krooniline piitsalöögi (whiplash) tüüpi kaelavalu 199

       Temporomandibulaarne häire . . . . . . . . . . . . . . . . 199

       Hüpersensitiivsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199

       Põletava suu sündroom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200

       Interstitsiaalne tsüstiit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200

       Kroonilise vaagnavalu sündroom naistel . . . . . . . 200

       Kroonilise vaagnavalu sündroom meestel . . . . . . 200

       Arsti ja patsiendi suhe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201

       Keha, vaim ja elukogemused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201

       Nõuanded perearstile. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202

       Osa 2. Olulised üldsümptomid

      12

      Sisukord

       3.1. Veri ja vereloomeorganid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206

      Autorid: Lene Gjelseth Dalbak ja Geir Hølleland, põhineb varasemal väljaandel, mille kaasautorid on Steinar Hunskår ja Frank R. Andersen

       Tööriistad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207

       Anamnees. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207

       Patsiendi läbivaatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207

       Laborianalüüsid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 208

       Täiendavad uuringud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209

       Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210

       Madal Hb. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210

       Polütsüteemia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 212

       Kiire settereaktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213

       Leukotsütoos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213

       Suurenenud lümfisõlmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 214

       Vastuvõtlikkus infektsioonidele . . . . . . . . . . . . . . 214

       Monoklonaalne gammopaatia . . . . . . . . . . . . . . . . 215

       Veritsuskalduvus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216

       Trombotsütopeenia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217

       Seisundid ja haigused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217

       Rauavaegus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217

       Vitamiin B12 vaegus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218

       Folaadivaegus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220

       Kroonilise haiguse aneemia . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220

       Hemolüütilised seisundid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220

       Hemokromatoos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221

       Äge leukeemia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222

       Müelodüsplastiline sündroom . . . . . . . . . . . . . . . . 222

       Krooniline müeloidne leukeemia. . . . . . . . . . . . . . 223

       Tõeline polütsüteemia . . . . . . . . . . .