Perearst saab patsiendi tähtsad väljaütlemised meelde jätta („Ma vist peaksin paar kilo alla võtma“) ja need hilise-mate vastuvõttude käigus jutuks võtta. Kodused ülesanded
ja väikesed katsed midagi muuta võivad anda olukorraga hakkama saamise tunde ja uusi ideid toimetulekuks.
Arsti panus on eriti kasulik, kui patsient on kahevahel (ambivalentne), kui tal on muutuse suhtes nii vastu- kui ka pooltargumente. Hea nõustamine aitab patsiendil vabaneda kinnistunud vastandlikest tundmustest. Kui patsient soovib muutuda, kuid ta pole kindel, kas saab sellega hakkama, on vastumeelsus ja lootusetusetunne loogilised. See võib naka-tada ka arsti, kes ei näe väljapääsu tegevusetusest, ja tunnis-tab patsiendi lootusetuks. Selline halb jõuetuse tunne ei ole hea motivatsiooniallikaks, ei arsti ega patsiendi jaoks.
Muutustele keskendunud nõustamine
Meetodi, mida nimetatakse motiveerivaks intervjuuks (Moti-vational Interviewing), töötas välja ameerika psühholoog Bill Miller.
Meetod kirjeldab praktilisi tehnikaid nõuandjale (tabel 1.4.8). Lähtekohaks on teadmine, et vastuseis muutustele on loomulik, kuigi tegelikult patsient tahab muutuda. Igasugus-tel muutustel on oma hind. Arst saab harjutada vastuseisu avastamist ja suunata patsiendi mõtisklema oma poolt- ja vastuargumentide üle ilma oma arvamust peale surumata. Sellist suhtumist nimetatakse vastuseisuga kaasa mine-miseks – arst väldib patsiendiga vaidlusse laskumist.
Muudatustest rääkimine, muutustejutu esilekutsumine on vestlus, kus arst proovib patsiendis teadlikult esile kut-suda muudatustele keskendunud avaldusi. Selliste avalduste sisu võib olla tahe või soov muutuda (motivatsioon), see, kuidas muutus võiks toimuda (lähenemisviisid), millal see toimub (otsused) või usk selle tegemisse (usk enda hakkama saamisse). Selliste avalduste lähem uurimine, tulgu need siis spontaanselt või vastusena avatud küsimustele, on väga täh-tis viis, kuidas patsienti kaasata. Kasutatavad vestlustehni-kad on kokku võetud tabelis 1.4.9. Eesmärk on panna klient
Joonis 1.4.2. Muutuste tsükkel, mis põhineb Prochaska ja Di’Clementese teoorial muutumise protsessist.
83
Osa 1. Esmatasand
rääkima enda muutmisest kui millestki reaalsest. Mõte on selles, et patsiendi enda väljaütlemised mõjutavad teda oluli-selt enam kui arsti soovitus midagi teha.
Negatiivseid avaldusi, mis sisaldavad probleemi vähenda-mist („See ei ole tegelikult nii suur probleem, kui arvatakse“), ratsionaliseerimist („Ma oleksin lõpetanud, kui nad poleks nii palju naaksunud“) või tagasivõtmist („Ma olen tegelikult otsustanud, aga mitte praegu“), uuritakse samuti, soovita-valt osana tasakaalustatud töötamisest ambivalentsusega. Sellised väljaütlemised võivad siiski mõjuda motivatsiooni vähendavalt ja neile ei tohiks vestluse käigus liiga palju ruumi anda, pigem peaks liikuma edasi võimaliku muutuse poole.
Erinevate muutumise meetodite üleselt kehtivad mõned liht-sad rusikareeglid.
− Tunne huvi patsiendi eluolukorra ja kohustuste vastu.
− Näita, et usud patsiendi võimesse elus uusi valikuid teha.
− Austa patsiendi valikuid ja aktsepteeri, et millegi muut-mine on keeruline.
− Sõnasta oma sõnum positiivselt (selgita, mis on tervislik toitumine, selle asemel et näidata keelusilti).
− Näita, et usud oma sõnumisse.
− Sõnasta oma sõnum konkreetselt (ära räägi enda liiguta-misest, vaid uuri välja konkreetsed tegevused, mis pat-siendile meeldivad).
− Sõnasta oma sõnum lihtsal viisil ja anna patsiendile või-malus valida (kui suitsetamise lõpetamine ei ole reaalne, võib füüsiline aktiivsus ja/või toitumise muutmine olla talle tähtsad ja reaalsemad).
− Asenda surmtõsidus huumoriga ja pea meeles, et patsient vastutab oma valikute eest ise.
Tervisealasest infost ja motivatsioonist oma elustiili muuta räägitakse ka peatükis 5.1. Terviseriskidest teavitamine, tervete tervisekontroll ja reisimeditsiin
Tabel 1.4.8. Arsti ülesanded ja fookus muutumise protsessi erinevates staadiumites.
Muutumise staadium
Arsti ülesanded
Kaalumise eelne
Kontakti ja usalduse saavutamine. Patsiendile kohandatud info jagamine.
Kaalumine
Avatud küsimused, mis toovad välja muutuste poolt- ja vastuargumendid. Muutusejutu esilekutsumine. Motivatsiooni suurendamine. Vastuseisuga kaasa minemine. Osutada lõhele tegeliku elu ja soovitud elu vahel. Skaalade kasutamine. Varasemate õnnestumiskogemuste kasutamine (tabel 1.4.9).
Ettevalmistused
Planeerimine, kokku leppimine. See faas peab olema lühike, maksimaalselt ühe kuu pikkune.
Tegutsemisfaas
Abivajaduse väljaselgitamine. Kinnitamine ja toetamine. Tagasilanguste ennetamine. Tagasilöögid ei ole tagasilangused.
Säilitusfaas
Tavaliselt 6 kuud pärast tegutsemisfaasi. Jätkuv julgustamine, toetamine ja huvi üles näitamine.
Tagasilangused
Tagasilangused on tavalised. Kõiki kogemusi saab kasutada järgmise muudatuste tegemise õnnestumiseks. Selgitada välja, kas uued katsed tuleksid hetkel kõne alla.
Tabel 1.4.9. Motiveeriv intervjuu: muudatustest rääkimine.
Tehnika
Kirjeldus ja näited
Lihtne peegeldus
Korda põhisisu, kutsu üles põhjendama.
P: „Ma pean ennast liigutama!“
A: „Te tahate rohkem trenni teha.“
Keeruline peegeldus
Korda