raha“. Nii mõeldes vähendad oma võimalust rikastuda. Kuskilt pead alustama, olgu esimene samm nii väike kui tahes. Esimesel aastal võib investeeringutest tulev rahavoog olla tõepoolest imeväike, kuid igal juhul on see algus ja kuskilt pead pihta hakkama. Õigesti investeerimata ja kasvõi mõnele väiksemale väljaminekule mõtlemata õnnestub vähestel teenida nii palju, et rikkaks saada. Pealegi võib pisiasjadest mingil hetkel saada palju suurem rahasumma, kui arvatagi võid.
Seepärast on pea igaühel võimalik olla pensionärina rahaga igati kindlustatud, töötada just endale sobivas kohas ja ajal, elada aasta läbi nagu puhkusel jne. Selleks ei lähe vaja miljoneid kapitali ega kümnendeid kogumist, see on müüt. Sõltuvalt sellest, kuhu sihid, võib see nutikalt elades ja distsipliini hoides õnnestuda suhteliselt kiiresti.
Finantsiliselt vaba või rikas saab olla erineval tasemel. Sinu investeeringutest, säästudest ja passiivsest tulust võib jätkuda erinevaks perioodiks ja küsimus on, kui kõrgele tahad sihtida. Võib-olla soovid vaid nii palju, et veeta aastas üks nädal puhkust lisaks, võib-olla tahad igapäevatööst loobuda ja töötada edaspidi ainult siis, kui selleks on tuju.
1 Sa tahad passiivset tulu, mis tagab eluks hädavajaliku, nii et kokku hoides saaksid hakkama.
2 Sinu investeeringud ja säästud rahastavad sinu igapäevaelu.
3 Sinu säästud on suured: dividendid ja muu lubavad elada luksuses ning sul pole tarvis raha peale mõelda.
Lühidalt öeldes tähendab finantsiline vabadus, et sa saad oma säästudest elada.
Finantsiline sõltumatus tähendab, et võid raha kulutada enam-vähem nii, nagu soovid, aga selleks vajad palju kapitali ja tulu. Me räägime siin tasemest, kuhu enamik kunagi ei jõua.
Hiljem võtame siin raamatus läbi selle, kui kiiresti sa täpselt võid tulemuseni jõuda ja millisest kapitalist on jutt. Siit saad kaasa mõtte, et kui vabaks täpselt sa finantsiliselt tahad saada ja kuidas. Mõtle tulemuslikult valmis oma vabaduse tee plaan. Elustiilil on vägagi otsustav mõju, kui heale järjele sa jõuad.
3
Tee nagu rikkad
Äriideed või rikkaks saamise viisi on lihtne leida. Näiteks võid leiutada uue superhea toote või saada maailma parimaks golfimängijaks. Raske on hoopis seda äriideed ellu viia. See ongi määrava tähtsusega.
Seepärast pead keskenduma sellele, mida oskad kõige paremini, mis sind kõige enam huvitab ja milles õnnestumiseks on sul kõige rohkem eeldusi. Fidelity Investmentsi 2012. aasta uuringu andmeil on 86 protsenti USA miljonäridest kogunud oma varanduse ise. Riigiti võib see muidugi erineda ja pole kindel, et see Rootsis sama hästi õnnestub. Minu meelest on rikkaks saada kergem, kui paljud arvavad, aga isiklike mõjurite, nagu elustiili muutmiseks läheb päris palju vaeva. Kerge on mõista, et tarkade investeeringute abil tuleb viimaks jõukus, aga kui distsipliin täiesti puudub, ei jõua sa arvatavasti kunagi nii kaugele.
Kirjanik Jaime Masters (tuntud ka kui Jaime Tardy) intervjueeris raamatu „The Eventual Millionaire“ („Viimaks miljonär“) tarvis üle saja miljonäri. Raamatu järelduste osas torkab silma, et miljonärid ei ole tavalistest inimestest targemad, kuid nad elavad suhteliselt mõõdukal moel, nii et neil tekib kapitali ülejääk, mida reinvesteerida. Sihile jõudmiseks teevad nad korralikku tööd ja muretsevad võimalusel nii aktiivseid kui ka passiivseid sissetulekuallikaid. Need võivad olla ettevõtlus või palgatöö või hoopis passiivsed investeerimisstrateegiad.
Nipp on selles, et ei tohi keskenduda vaid tulude kasvatamisele, sest teenitavat tulu on raskem kontrollida kui tarbimist. Mina ise olen saavutanud kapitali ülejäägi pigem targalt elades kui palju teenides. Tööandja või tellija ei tõsta heast peast sinu palka, kuid sa ise kasvatad finantsedu võimalust märkimisväärselt, kui elad õigesti. Mõtle ja tegutse nii, nagu seda teevad rikkad.
Pea meeles ka esimeses peatükis öeldud tarkust, et tee sihile on vaeva väärt. Ükski rikas ei saa õnnelikuks lihtsalt istudes ja pöidlaid keerutades. Tihti tegelevad nad hoopis edasi sellega, mida oskavad, tahavad ja mis neile meeldib. See on sinu enda otsustada, kas jätkad samas ametis või vahetad töö erinevate hobide vastu, kaotamata mõttekaid sihte, millest unistada.
Et miljonärid enamasti ei luba endale nii palju luksust, kui arvatakse, selgub ka raamatust „Naabermaja miljonär“*, kus Thomas Stanley ja William Danko avastasid, et kallimaid autosid ei ostnud üldse tüüpilised dollarimiljonärid ega tavalisest rikkamad inimesed. Pigem huvituvad sellistest autodest kenakesti raha kogunud kõrgema keskklassi esindajad.
Muidugi on palju neid, kes näevad rikkad välja ja elavad luksuses ning on superrikkad ka varanduslikus mõttes. Neid näeme ajakirjanduses ja linna peal. Finantsiliselt vabade või sõltumatute inimeste arvu põhjal otsustades on asi ilmselt teistmoodi. Sinu multimiljonärist naaber enamasti oma rikkusega ei eputa. Seega võib küsida, kui rikkad need uhketes autodes rikkurid tegelikult on. Siinse raamatu kolmandast osast leiad Arne Talvingu huvitava tähelepaneku, et uhkete autode omanikud pargivad oma sõiduriistad jahisadamate juurde nähtavasse kohta.
Paljud edukad ja rahakad nii ei tee. Vastupidi: neil võib-olla polegi jahti ega uhket autot või isegi mitte teist maja ega Rolexi kella. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringu andmeil panustavad anonüümsed rikkad inimesed aega ja raha hoopis reisimisele, kontsertidele ning äri- ja spordiüritustele.
30 aastat kestnud uuringu käigus kohtuti enam kui 500 miljonäriga ja viidi läbi tuhandeid küsitlusi, millest ilmnes, et 80–85 protsenti osalenutest olid varanduse kogunud eriliste kontaktideta, isegi kui need näiteks nende perekonnal olemas olid. Päranduse abil oli rikastunud vaid 14 protsenti küsitletutest. See klapib eelnimetatud Fidelity uuringus välja tulnud 86 protsendiga. Sama lugu peaks olema ka Rootsis, kuigi investeerimine aktsiatesse ja fondidesse sai rahva hulgas hoo sisse palju hiljem.
Jõukate harjumuste hulka kuulusid eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus ja kalkuleeritud riskimine. Siin on „Naabermaja miljonäri“ seitse kokkuvõtlikku punkti USA miljonäride ja jõukate inimeste ühiste joonte kohta.
1 Nad ostavad vähem kui teenivad. Investeeringuteks kulub keskmiselt 20 protsenti leibkonna kogutulust. Enam kui kahe kolmandiku Ameerika miljonäride aastatulu ületab 100 000 dollarit leibkonna kohta.
2 Nad kasutavad tulemuslikult oma aega, indu ja kapitali, et varandust koguda ning teevad plaane pikalt ette. Keskmiselt plaanivad finantsiliselt üliedukad inimesed investeeringuid kuus kokku 8,4 tundi, väheedukad aga 4,6 tundi.
3 Nende hinnangul on rahaline sõltumatus tähtsam kui kõrge sotsiaalse staatuse näitamine.
4 Vanemad ei nunnutanud neid rahaga, vaid õpetasid vastutuse võtmist juba lapsena. Kui rikkad vanemad annavad lastele kogu elu suuri summasid, siis saavad lastest tihti madalama sissetulekuga ja vähem jõukad hüpertarbijad.
5 Nende täiskasvanud lapsed peavad end ise ülal.
6 Nad oskavad näha turu võimalusi.
7 Nad valivad õige ameti.
Kaks kolmandikku USA miljonäridest on ettevõtjad, mis klapib Robert Kiyosaki tuntud raamatuga „Rikas isa, vaene isa“**, kus ülistatakse ettevõtlust. Sellest raamatust võin veidi lihtsustatult ja naljaga pooleks kokkuvõtlikult järeldada, et meil tuleb töötada iseendale – nii jääb meile rohkem aega ja energiat –, aga mitte tormata oravarattas ja jääda kinni palgaorjusse.
See klapib ka asjaoluga, et meil kõigil (selle raamatu autoritel ja toimetajal/kirjastajal) on oma firmad, sest see on kõige tasuvam, toredam, annab kõige rohkem vabadust ning hoiab kõige rohkem aega kokku. Kõigil meil on oma karjäär ja isiksus, aga lõpuks oleme saanud iseenda omaks oma väikeses firmas. Me teeme tööd sellepärast, et see toob rahuldust, mitte sellepärast, et koguda mingi arv tunde kahe kellaaja vahel, nagu peavad tegema palgatöötajad.
_ _ _ _ _ _
Kui