end sportlikult liigutada leidub nii vabas õhus kui ka organiseeritult. Näiteks Sparta spordiklubis, kus ise praegu treenin ja trenne läbi viin, on olemas eraldi eakate rühmad. Sportijad vanuses 80+ ei ole midagi ebatavalist, paljud neist käivad igal nädalal kolm korda trennis. Vanimad treenijad on isegi 90 aastat ja rohkem vanad! See peaks panema mõtlema ka oluliselt nooremad inimesed! Ma imetlen nende inimeste soovi tulla jõusaali oma keha ravima ja sealt elujõudu saama lihtsalt selleks, et end tavaelus paremini tunda. Õnneks on ka Tallinna linn sellele võimalusele õla alla pannud, toetades nende trenniskäimist. Olgu see eeskujuks kõikidele omavalitsustele!
3 Andmete allikas: Tervise Arengu Instituut.
TRENNIKOGEMUS: Raivo, 50+
2019. aastal võttis minuga ühendust ettevõtja Raivo Hein, kes palus, et aitaksin ta toitumisel ja treeningutel silma peal hoida. Raivo oli oma elus saavutanud materiaalse sõltumatuse ega pidanud enam iga päev ellujäämise pärast pead murdma, kuid mingil hetkel hakkab inimene paratamatult mõtlema oma tervisele ja kaasnevatele terviseriskidele. Sama tegi ka Raivo ja nii ta minuga ühendust võttiski.
Treeninguid alustasime 2019. aasta septembrikuus. Raivo ei olnud oma ea kohta ülekaaluline, kuid kõhu piirkonnas oli rasva ikkagi üksjagu. Ütleme nii, et lihasmassi osakaal keha koostises ei olnud teab kui suur. Minu jaoks oligi suurim üllatus see, kuidas selles vanuses inimese keha muutuma hakkas. Treeninguid alustati perekondlikult koos, lisaks Raivole ka tütar Katarina ja väimees Karl. Sisuliselt arenesid Karl ja Raivo samas tempos, kuigi vanusevahe oli 20+ aastat: lihasmass ja ka jõunäitajad suurenesid samavõrra.
Positiivne on Raivo pere juures see, et tänaseks on nad koos harjutanud juba 12 kuud ning trennist on kujunenud nende iganädalane rutiin. See on kindel osa päevakavast sõltumata sellest, kas nad on linnas või maakodus, sest igal pool on loodud tingimused treenimiseks! Lisaks on hea näha, kui motiveerivalt mõjub üksteise toetus. See on hea eeskuju: muuda trenn pere ühistegevuseks ja teil on õhtusöögilauas kohe teema, mida koos arutada. Raivo pere näiteks kasutab ka ühist chat’i, kuhu kõik saavad panna trennidest pilte või videosid ja seeläbi teisi motiveerida.
Kolme esimese trennikuu jooksul muutus Raivo keha järgmiselt:
» Kehakaal –1,3 kg
» Vööümbermõõt –4 cm
» Jalg +4 cm
» Käsi +2 cm
» Rind +4 cm
Raivo 3 kuu treeningu tulemus 53aastasena. Fotod: erakogu
Viimastel maailmameistri-võistlustel näitas suurepärast vormi 83aastane jaapanlane Toshisuke Kanazawa.
Foto: Ifbb.com
Üks hea näide naistest on 84aastane Ernestine Shepherd, kes alustas regulaarseid treeninguid alles 56aastaselt.
Foto: fi.printerest.com
TRENNIKOGEMUS: Ants, 70+
Mulle meenub üks humoorikas lugu heast tuttavast Ants Rosenbaumist. Vana raskejõustiklasena on Ants kogu elu olnud kehaliselt aktiivne. Tema esimene treener oli Alfred Neuland, meie esimene olümpiavõitja tõstmises. Isegi nüüd pensionieas annab Ants koolis lastele trenne ja hoiab end vormis.
Kui Antsul oli 70. aasta juubel, olime tal suvilas külas ning mõtlesime, et teeme eksperimendi ja vaatame, milline on selles eas inimese sportlik vorm. Mõeldud, tehtud: liikusime koos Antsu ja teda õnnitlema tulnud õpilastega lõuatõmbekangi juurde, mis vanahärral koduaias oli. Ants tegi oma 70. sünnipäeval 10 korraliku lõuatõmmet! Poole nooremad mehed ei suutnud palju enamat...
Läks viis aastat ja Antsul oli 75. aasta juubel. Sama seltskond kogunes uuesti teda koduõuele õnnitlema. Teades, et vanahärra on jätkuvalt aktiivne ja teeb iga nädal trenni, mõtlesime, et kordame eksperimenti. Endamisi arutasime, et kui iga aastaga kaoks üks kordus, siis oleks ka väga tubli tulemus: 5 lõuatõmmet 75aastasena poleks paha! Meie üllatuseks aga tegi Ants oma 75. sünnipäeval 13 lõuatõmmet! Meil vajus üllatusest suu lahti, seda oli poole noorematest õpilastest palju rohkem!
Vot sellised mehed on Eestimaa pinnal. See on hea näide, kuidas isegi kõrges eas võid enda füüsilist vormi parandada! Ootame põnevusega, mida toob 80. sünnipäev...
Antsu juubelil tehtud vägitükki võib tänaseni YouTube’is näha. Otsingus piisab, kui sisestad „Ants Rosenbaum“, või külasta seda linki: youtu.be/AhR0AZNiJlI.
Antsuga vedasime aastaid koos mitmeid rahvaspordiüritusi.
Liikumisharrastus – parema elukvaliteedi alus
Enne kui jõuan spetsiifilisemate treeningute juurde, räägime veidi liikumisharrastusest laiemalt. Pean selle all silmas igasugust liikumist, mille eesmärk on anda kehale füüsilist koormust. Liikumisharrastuse populariseerimine on täna ka Eesti Olümpiakomitee üks prioriteete ning selleks korraldatakse erinevaid aktsioone ja üritusi.4 Olen saanud neisse ka ise panuse anda, olles juba mitu aastat üks üleeuroopalise spordinädala patroonidest.
Statistika näitab, et liikumisharrastus kogub Eestis üha populaarsust. Viimase uurimuse kohaselt5 liigub regulaarselt juba 61% rahvastikust (1998. aastal oli see 55%). Mida nooremad on inimesed, seda tähtsamaks nad kehalist aktiivsust peavad, ja mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem aktiivseks nad muutuvad. Vanuses 15–24 tegeleb kehalise aktiivsusega regulaarselt 82% küsitletutest, aga näiteks pensionäride seas on kehaliselt aktiivne vaid 38% küsitletutest. Samuti aitab liikumisharrastusele kaasa kõrgem haridus: mida haritumad on inimesed, seda tähtsamaks nad kehalist aktiivsust peavad. Populaarsemad tegevused olid rattasõit (38%), jooksmine või kõnd (30%), ujumine (23%) ja jõusaal (16%).6
Kui nüüd küsida, kas Eestis liigub piisav osas rahvastikust, siis tegelikult on meil veel päris pikk maa minna võrreldes Põhjamaadega, kus liikumisharrastusega tegeleb üle 75% rahvastikust. Pikemas perspektiivis on liikumise eesmärk vähendada vajadust meditsiini järele. Meditsiinisüsteem on tänagi üle koormatud ja keskmise eluea tõusuga probleem ainult süveneb. Varsti pole meil enam noori maksumaksjaid, kes eakamate raviks vajaminevat meditsiinisüsteemi jõuaksid ülal pidada! Hetkel peab 20% ühiskonnast üleval neid 80% inimesi, kes ise enda tervise eest ei hoolitse, ja see ei saa olla jätkusuutlik.
Me ei peaks tegelema järjest rohkem inimeste raviga, mis on juba tagajärg, vaid pigem ennetustööga. Kui alustame varajasest eas lasteaias ja koolis ning jätkame täiskasvanueas, väldime paljude elustiilihaiguste väljakujunemist ja kuna immuunsus tugevneb, peame paremini vastu ka väga tõsistele haigustele.
Liikumisharrastus ei eelda kindlat spordiala, vaid tähendab lihtsalt enesele jõukohast füüsilist tegevust. Kuna liikumisharrastusega võib alustada ükskõik mis vanuses, on selge, et alguses võiks valida vähem intensiivse ja oma liikumisaparatuurile sobiva tegevuse – kõige lihtsam on kõndimine või kepikõnd.
Meil on tänaseks piisavalt terviseradasid ja spordirajatisi, kus sõltumata aastaajast enesele sobiliku liikumisharrastusega tegeleda. Üks hea koht, kus saad ülevaate kõikidest terviseradadest üle Eesti, on kaart Sportneti kodulehel www.sportnet.ee/kaart. Lisaks leiab palju infot nii liikumisharrastuse kui ka toitumise kohta www.liigume.ee lehelt.
Aga kuigi igasugune liikumine on tervitatav, olen mina ise muidugi ennekõike jõutreeningu