9. maantee. Lahendamata juhtum. Tina Frennstedt

tihedamad udulaigud olid veidi hajunud.

      Olle kuivatas põskedelt niiskust. Läbi halli massi tungis ere külm kuma. Mida rohkem ta vaatas, seda kindlam ta oli. Majakas põles tuli.Esimest korda oma kalurielu jooksul nägi ta seda nii, nagu see algselt mõeldud oli – helendava hoiatuspunktina rannal, erevalge pulgana neeme tipus, vaevu kümne meetri kõrgune. Kui silmad olid valgusega harjunud, tõstis ta uuesti binoklid ja teravustas.

      „Püha pask ...“

      Pulss tõusis, kui ta neeme ja majakast allpool olevate kivide poole kissitas.

      Ta sai paadi seisma, pani mootori tühikäigule ja lasi binokli kaela ümber rippu. Vaatas ringi, ent ei eristanud läheduses ühtki teist paati. Ta oli sunnitud otsuse langetama. Kas randuda veidi eemal Krivarebodeni juures ja minna jala majaka juurde. Või helistada kohe 112.

      Läbi udupilve nägi ta otse enda ees kellegi keha. See oli kahe kivi vahele pitsitatud, ent selle ülemine ots liikus lainetuses külgsuunas.

      Vaevalt see inimene elus oli.

      Olle oli ainult ühe korra varem oma elus näinud surnud inimest. See oli seoses ühe autoõnnetusega Hispaania kiirteel, kui ta oma toonase tüdruksõbraga mõned sekundid pärast kokkupõrget õnnetusse sattunud autost möödus. Nendest vaatepiltidest polnud ta enam kunagi suutnud vabaneda ja need olid teda terve elu jälitanud. Ta mõistis, et see, mida ta nüüd nägi, võis olla järgmine sellelaadne.

      Ta vaatas uuesti laipa. Juuksed hulpisid pea ümber. Pimedusest hoolimata paistis, et tal oli seljas värviline topp ja Olle kahtlustas, et tegu oli naisega. Just siin Stenhuvudi juures oli hoovuste kohtumispaik, tuule korral võis mereilm seal üsna tülikaks kujuneda. Kuidas ta sinna oli sattunud? Kas ta oli üle mõne paadi parda kukkunud ja lained olid ta siia kandnud?

      Olle pööras ringi ning vahtis udu ja mere poole. Ta jalad värisesid ja talle tundus, et ta kukub kohe kokku. Ta tahtis tagasi merele, tagasi turvalisse kohta põgeneda. Eemale neemest ja sellest kohutavast vaatepildist.

      Ootamatu heli, mis tuli majaka tagant, pani ta võpatama. Siis sai ta aru, et põõsastest oli üks lind lendu tõusnud. Eemal ranna pool silmas ta väikese valge paadi piirjooni.

      Majaka tuli levitas üle neeme kummalist valgust, mis ulatus merele ja udussegi. Miks seal ometi nüüd tuli põles? Pärast kõiki neid aastaid? Ja kes oli vees hulpiv naine?