Kirjastus Juura), Lembit Auväärti artiklist „Õigusnormid sotsiaalsete normide süsteemis” (Auväärt, L. 2006. Õigusnormid sotsiaalsete normide süsteemis. Artikkel kogumikus: Õigus ühiskonnas. Tartu; kogumiku lk 25–26, 29, 31–35), Advig Kirise jt autorite õpikust lk 28–32 (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P. & Oidermaa, E. 2012. Õigusõpetus. Kirjas
1
Eesti-vene tõlgete tegemisel on tavasõnade/väljendite tõlkimiseks kasutatud Eesti Keele Instituudi eestvedamisel koostatud 5-köitelist „Eesti-vene sõnaraamatut” (Liiv, M., Laasi, H., Lagle, H. jt. 1997–2009. Eesti-vene sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut ja Eesti Keele Sihtasutus) ja õiguskeelsete sõnade/väljendite tõlkimiseks on kasutatud Helle Vissaku ja Jüri Vissaku koostatud sõnaraamatut (Vissak, H., Vissak, J. 2008. Eesti-vene ja vene-eesti õigussõnaraamat. OÜ Agitaator) või sama seaduse, mille sõnade/väljendite kohta tõlge on esitatud, ametlikku venekeelset teksti, mis on avaldatud Riigi Teataja e-portaalis. Venekeelsete tõlkevariantide esitamisel on lähtutud sellest õpikuteksti kontekstist, milles tõlgitavat sõna kasutati, mistõttu esitatud tõlkevariantide puhul ei ole taotletud akadeemilisele tõlkimisele omast sõnavormide grammatilist täiuslikkust (näiteks tegusõnade täieliku ja mittetäieliku vormi üheaegset esitamist).
2
Sellest, kuidas näevad politseitööd tavainimesed ning millest nende arusaamad mõjutatud on, kirjutab Ivar Aimre oma artikli „Politseitöö psühholoogia” 4. ja 5. jaos (Aimre, I. 2006. Politseitöö psühholoogia. Artikkel kogumikus: Õigus ühiskonnas. Tartu; kogumiku lk 141–150).
3
Vaata õigusriigi mõiste ja sisu kohta üksikasjalikumalt Advig Kirise, Ants Kukruse jt autorite õpikust lk 33–34 (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P. & Oidermaa, E. 2012. Õigusõpetus. Kirjastus Külim), Lembit Auväärti artiklist „Õigusnormid sotsiaalsete normide süsteemis” (Auväärt, L. 2006. Õigusnormid sotsiaalsete normide süsteemis. Artikkel kogumikus: Õigus ühiskonnas. Tartu; kogumiku lk 44–48), Eduard Raska artiklist „Õiguse kehtestamise sotsiaalne mehhanism” (Raska, E. 2006. Õiguse kehtestamise sotsiaalne mehhanism. Artikkel kogumikus: Õigus ühiskonnas. Tartu; kogumiku lk 60–75) ja Raul Naritsa õpikust lk 193–205 (Narits, R. 2002. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Kirjastus Juura).
4
Õiguse olemuse kohta vaata üksikasjalikumalt Monika Mikiveri ja Sander Põllumäe õppematerjalist lk 12–17, 20–25, 33–35, 38–39 (Mikiver, M., Põllumäe, S. 2003. Sissejuhatus õigusesse. Tallinn: Sisekaitseakadeemia), Raul Naritsa õpikust lk 17–21, 23–29, 35–39 (Narits, R. 2002. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Kirjastus Juura), Lembit Auväärti artiklist „Õigusnormid sotsiaalsete normide süsteemis” (Auväärt, L. 2006. Õigusnormid sotsiaalsete normide süsteemis. Artikkel kogumikus: Õigus ühiskonnas. Tartu; kogumiku lk 25–26, 29, 31–35), Advig Kirise jt autorite õpikust lk 28–32 (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P. & Oidermaa, E. 2012. Õigusõpetus. Kirjastus Külim) ja Jüri Liventaali õpiku lk 64–76 (Liventaal, J. 1999. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia). Omaette tervikuna lugemist väärt teos ühiskonna elu reguleerimise mehhanismide kohta on Eduard Raska kirjutatud „Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse” (2004. Tartu: Kirjastus OÜ Fontes).
5
Karistusõiguse olemuse ja rolli kohta ühiskondliku elu korraldamises/kontrollimises vaata üksikasjalikumalt Kristel Siitam-Nyiri ja Jaan Sootaki artiklit „Täiesti tavaline äärmine abinõu” (Siitam-Nyiri, K., Sootak, J. 2015. Täiesti tavaline äärmuslik abinõu. Akadeemia 2015 nr 11).
