Brežnevi lapsed. Sana Valiulina

ning kõik on asjata. Isegi Kuljus ei saa Toomasega hakkama. Poiss vaikib kui haud ja keegi ei aima, mis tal mõttes on. Kust ta sigarette saab, pole teada.

      Mis tal küll puudu jääb, neil on ju küllus majas, saun valmis ehitatud, plaanivad autot osta. Kui ema küsis Erikalt, mida poiste isa asjast arvab, lõi kapteniproua ainult käega, hammustas ülahuult ja tema silmad tõmbusid veel rohkem vidukile.

      Nii ei saanudki aru, mis ta sellega öelda tahtis, ja et tal mitte tuju ära rikkuda, ei hakanud me rohkem midagi küsima, vaid jätsime hüvasti ja tõttasime edasi Rahu tänavale, kus kogunesime moskvalaste pool, kes üürisid tänava tagumises otsas kahte tuba ja verandat. Kapteniproua läks kaubamaja poole oma asju ajama, aga siis hüüdis meid uuesti:

      „Viktorist olete kuulnud?”

      Kui küsisime, millisest Viktorist, ja ütlesime, et me ei tea midagi, hakkas Erika, kes oli juba jõudnud jäätiseputkani, karjuma, et me paremini kuuleksime. Tuli välja, et too Viktor Lenini tänavalt, mis asub Nõukogude tänava taga, seal, kus tehase vastas on kahekorruselised majad, oli saabunud eile armeest, aga täna öösel juba kas ära uppunud või oli teda noaga susatud, keegi ei tea täpselt. Seltskond, kellega ta oma tagasitulekut tähistas, on alles ärkamas, nii et seni pole veel kedagi üle kuulata.

      „Pole viga, küll nad toibuvad, kuulatakse üle ja pannakse süüdlased istuma,” hüüdis kapteniproua ja astus edasi.

      Läksime mööda jõukat tänavat, püüdes meenutada Viktorit, keda keegi meist kunagi näinud polnud, või kui oligi näinud, siis ei teadnud, kes ta on. Meie käime Nõukogude tänava taha ju ainult sauna, reipal sammul sinna ja tagasi. Emale ei meeldi see koht, kuigi me oleme tatarlased ja vere poolest venelastele lähemal kui eestlased, kes jagavad nüüd vennalikult oma olevikku kaugete rahvastega idarannikult.

      Ema ütleb, et seal on joomarlus ja hooletussejäetuse jäledus, aga inimesed pole süüdi, nad on selliseks muudetud, kuid eestlased pole sellist elu küll kuidagi ära teeninud, nemad pole ju niisugused, nemad elasid enne Euroopas.

      Ei, seda Viktorit polnud me kindlasti näinud. Ta oli ju kaks aastat sõjaväes, tuli tagasi alles eile ning lamab nüüd kusagil uppununa või noahaavaga südames ja ootab, et ta viidaks Rahu tänavale. Siis hakkab ta lamama Ruha vanade surnute juures, kas kirstude kõrval, mille ümber on mässitud punane villane lõng, või maa sees pehkinud haavateiba all. Ja isegi kui talle pole kohta valge kiriku juures vanade puude varjus, lähemal paradiisirohelusele, ning ta pannakse uude ossa, sinna, kus varem oli karjamaa, õigeusu risti või koonusja betoonmälestusmärgi alla, millel on Nõukogude täheke ja kuhu asetatakse tema ümmargune mustvalge foto, millel ta on heledas lahtise kaelusega särgis – juhul kui tema vanemad on kommunistid ja risti vastu –, saab ta ikkagi osaks Ruha elanike minevikust, nagu saavad ka kõik teised uued surnud, kaugete rahvaste pojad, tütred ja lapselapsed, kes lükkavad oma kehadega vana kalmistu piire üha laiemale, nii et varsti tuleb mets maha võtta ka karjamaa taga, et mahutada siia Ruha uus minevik.

      Kohe pärast matuseid hakkab tundmatu Viktori haua kohal heljuma tema astraalkeha, hämmeldudes sellest, mis oli juhtunud tema maise kestaga ‒ see lamab nüüd mullas ega vasta ta küsimustele. Vaene Lenini tänava Viktori astraalkeha, mis maises elus sai kahekümneaastaselt purjuspäi hukka karjääris Nõukogude tänava taga või noahoobi tagajärjel ning nii ruttu, et ei jõudnud midagi märgatagi. Vaene rumal hing. Siin heljub ta värske kalmukääpa kohal, kuhu kadus maine kest, millega ta oli jõudnud kahekümne aasta jooksul harjuda, tajudes õõvaga, et talle ei mõju enam raskusjõud ja peagi lahkub ta igaveseks Maalt, adumata, mis siis ikkagi juhtunud oli. Maiste küünalde tulukesed jäävad üha kaugemale tema pisarahägusast pilgust, müriaadi tähtedega valgustatud universumi külmus tungib tema kehatusse ja imeb ta endasse.

      „Poisid, mida see loeb, et me pole toda Viktorit näinudki,” ütles meie sõber Mihhail, kes üüris naise ja tütrega tube ja verandat Rahu tänava lõpus. Ütles seda kas meid tervitades või jätkates vestlust, mis oli juba alanud majas, kus kogu seltskond koos istus. Rahu tänava letargiast hoolimata jõudsid uudised sinna silmapilk.

      „Ei loe absoluutselt mitte midagi, arvestades seda, et me teame suurepäraselt, kes on Viktor, kuigi me pole teda kunagi näinud, eks?”

      „Nõukogude tsivilisatsiooni alandatu ja solvatu!”, „Kompartei alkoholipoliitika ja alkoholitööstuse ühistegevuse ohver!”, „NSVLi imperialistliku rahvuspoliitika kaudne ohver!”, „Vene genofondi toksikoosi otsene ohver!” hüüti toast üksteise võidu.

      „Õnnetu poisike, samasuguste õnnetus riigis sündinud õnnetute vanemate poeg,” ütles Irina, Mihhaili naine, kes tuli koridori sigareti ja teekannuga. „Astuge aga edasi, kohe hakkame kooki sööma ja teed jooma. Olga küpsetas, vaarikatega.”