Mõrv suhkruküpsistega. Joanne Fluke

mooniseemnekoogi retsepti ja seda pakutakse täna.”

      “Seda ma mõtlengi. Endine naine ja uus naine. See on justkui otse mõnest seebiooperist, eriti kuna Shirley tahab Martinit tagasi.”

      “Tahab või?” küsis Hannah üllatunult.

      “Ma arvan küll. Vähemalt nii ma kuulsin.”

      “Soovin, et oleksin seda varem teadnud! Tunnen end nüüd halvasti, et Martiniga väljas käisin.”

      “Sa käisid Martiniga väljas?” Lisa näol peegeldus täielik hämming. “Miks sa seda tegid?”

      “Ema. Aga ainult ühe korra. Räägi, mida sa Martini uuest naisest tead.”

      “Noh …” Lisa vaikis hetkeks, et võtta turgutuseks lonks kohvi. “Ta oli Las Vegases tantsija ja ta nimi on Brandi Wyen. Mõistad?”

      “Nagu brändi vein. Saan aru. Kuidas Martin temaga kohtus?”

      “Ma ei tea kindlalt, aga kuulsin, et ta abiellus naisega kõigest viis tundi pärast seda, kui oli Las Vegasesse konverentsile saabunud.”

      “See ei tõota head. Mida veel?”

      “Enne kui Martin koos Brandiga siia tagasi lendas, viis ta naise köösneri juurde ja ostis talle kakskümmend tuhat dollarit maksva kasuka, et tal siin külm ei oleks.”

      Hannah oiatas uuesti, silme ette kerkimas vana riidest mantel, mida Shirley oli juba viimased kolm aastat kandnud, kuna ei saanud endale uut lubada. “Kas arvad, et täna õhtul hakkavad sädemed lendama?”

      “See on üsna kindel, eriti kuna pildil on veel üks naine.”

      “Veel üks naine?” Hannah’l oli raske uskuda, et Martin võis pakkuda huvi ühelegi naisele, rääkimata siis kolmest! Ta oli üldiselt tore mees, aga nende kohting oli osutunud ääretult igavaks. Hannah ei mõistnud, miks oli mees arvanud, et teda võiks huvitada arutelu uusimate maksuseaduste teemal.

      “Käisin pärast isa eakate päevakeskusesse viimist Kiddie Kornerist Janice Coxi juurest läbi,” selgitas Lisa. “Janice käis Martini sekretäri Laura Jorgenseniga koos koolis ja ta on üpris kindel, et Laura on Martinisse armunud, ehkki Laura pole talle seda küll otsesõnu öelnud.”

      “Oh sa poiss!” ahhetas Hannah, soovides peaaegu, et ta oleks jätkanud oma õpinguid ja omandanud doktorikraadi ning õpetaks nüüd üliõpilasi mõnes elitaarses akadeemilises keskkonnas, sadu kilomeetreid eemal sellest plahvatusest, mis kärgatab tõenäoliselt siis, kui Laura ja Shirley kohtuvad Martini ja Brandiga. “Siis on hea, et Laural on täna õhtul kutsekoolis raamatupidamiskursused.”

      “Ei ole. Janice ütles, et Laura tund jäeti ära ja ta kavatseb peole tulla, kuna tahab olla kindel, et tema paneeritud kana testinud kokk sai oma ülesandega ikka hästi hakkama.”

      Hannah raputas seda kuuldes pead. Asi sai lõppeda vaid katastroofiga – sellest võis saada isegi järjekordne Titanic, ehkki märksa väiksemal skaalal. “Vähemalt saame ühe asja korda ajada, enne kui taldrikud lendama hakkavad.” Hannah tõusis ja suundus kassa kõrval asuva telefoni juurde. “Ma helistan Andreale ja küsin, kas ta on valmis sinu pulma korraldamisega tegelema.”

      “Ütle talle, et ta võib ise kõik ära otsustada. Mulle sobib kõik, mida ta teha tahab.”

      “See teeb pakkumise eriti magusaks.” Hannah’ suule ilmus naeratus, kui ta oma õe numbri sisse toksis. “Teades Andread, siis ei suuda ta kiusatusele vastu panna.”

      Andrea vastas telefonile särtsakal toonil. “Tere, Hannah.”

      “Kuidas sa teadsid, et mina helistan?”

      “Sain just uue mobiiltelefoni, mis näitab automaatselt, kes helistab. See on kinnisvaramaakleri jaoks väga tähtis töövahend.”

      “On kahtlemata,” ütles Hannah muigega. Andrea kasutas alati uusimaid elektroonikaseadmeid ja ütles alati, et vajab neid, kuna töötab kinnisvaramaaklerina. “Helistasin selleks, et öelda, et Herb ja Lisa peavad pulmad valentinipäevani edasi lükkama.”

      “Kui kahju. Oota üks hetk, ole hea.” Hannah vaikis ja ootas mitu sekundit, kuni Andrea liinile naasis. “Vabandust. Miks nad siis pulmad edasi lükkavad?”

      “Jack Herman osaleb ühe uue Alzheimeri tõve ravimi kliinilises uuringus. Lisa ja Herb tahavad oodata, kuni uuringud on lõppenud.”

      “Mõistlik. Ja miks sa sellepärast mulle helistasid?”

      “Lisa tahab veeta kogu oma vaba aja isaga ja tal pole pulmade korraldamiseks aega. Talle meeldiks väga, kui keegi teine selle oma õlule võtaks, ja ma mõtlesin, et äkki võiksid … oota üks hetk.” Hannah langetas telefonitoru ja viipas Lisale. “Ma arvan, et keegi koputab tagauksele. Saad sa minna ja ta sisse lasta?”

      “Muidugi.”

      “Vabandust, Andrea.” Hannah pööras tähelepanu uuesti telefonile. “Keegi on tagaukse taga ja Lisa läks teda sisse laskma. See on tõenäoliselt ema või Carrie.”

      “Ei ole.”

      “Kuidas sa seda tead?”

      “Sest see olen mina.”

      “Mis asja sa räägid?” oli Hannah segaduses, eriti kuna telefoni oli tekkinud äkitselt kummaline uus kaja.

      “Pööra ringi, Hannah. Lisa laskis mu sisse ja olen su selja taga.”