ma… näen teda… praegu?”
“Ei, seda ei tohi sa teha,” ütles Athina, “sest su kasuisa tallipoiss või teener võib sind näha.”
Paistis, et Peter saab aru ja Athina jätkas:
“Mine uksest välja õuele ja kohe, kui sinna jõuad, keera paremale ja rutta värava poole nii kähku, kui saad.”
“See värav, millest me… sisse tulime?”
“Jah, just seda ma mõtlengi. Siis pööra paremale – kas sa tead, kumb pool on parem?”
Peter sirutas käe välja, et oma teadmisi tõestada.
“Väga hea! Siis pööra paremale ja mine mööda teed, aga ära jookse. Lihtsalt mine ja ma tulen sulle tõllaga järele nii kiiresti kui saan.”
“Siis ma… ronin peale… sinu juurde?” küsis Peter.
“Nii see mõeldud ongi,” vastas Athina. “Ära kellegagi räägi. Lihtsalt tee täpselt nii, nagu ma sulle ütlesin. On tähtis, et keegi sind ei märkaks.”
“Keegi ei… märganud mind… eile õhtul,” ütles Peter.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.