oli noor ja tal oli suure dekolteega pluus seljas. Eero mõtles: “Nojah, saadeti tibi meid ära rääkima.” Kuigi see taktika ei olnud teadlik ja Reet isegi ei mäleta, et tal olnuks mõnda suure dekolteega pluusi, tundub, et see “nipp” töötas, sest kõik Elioni spetsialistid kirjutasid MicroLinki uutele töölepingutele alla ning said aja jooksul microlinklasteks.
Ühinemine toimus järsku ja ootamatult ning algus ei olnud lihtne, ent sellegipoolest on Eerol selle üle nüüd vaid hea meel. Algul oli küll harjumatu MicroLinki lame juhtimisstruktuur – tippjuhtkond oli nii lähedal. Segas ka see, et Elioni-aegsed väljakujunenud töised suhteliinid lõhuti ära ja tuli hakata üles ehitama uusi suhteid uues organisatsioonis. Ka Aivo ja Aare arvates oli liitumine positiivne, sest MicroLinki töötajate soodustuste pakett laienes olulisel määral – juurde tulid Elioni spordiklubi, talvepuhkus ja igasugu toetused.
Tagantjärele arvab Eero, et integratsioon olnuks kiirem, kui tiimid oleks kohe kokku ja segamini pandud. Kuna MicroLinki maja oli täis, siis jäädi pikaks ajaks Sõpruse puiesteele ning hiljem tuli kolida Elioni tondilossi Koorti tänaval, sest Mustamäele hakati ehitama serveriruumi. Elu läks ilusaks alles siis, kui valmis Lõõtsa tänava kontor. Seal algas ka IT-halduse erinevate tiimide vahel suhtlus ja koostöö.
IT-halduse ja – klienditoe tiimid meeskonnatreeningul Valgamaal 2010. aastal.
Bolšoje spasibo!
Aivo Vahtrik:
Mäletan kohtumist kõrge NATO ohvitseriga. Oli mingi suur NATOga seotud projekt ja mina, kes ma inglise keelt ei oska, olin seal abiks. Sain oma asjad ilusti tehtud ja hakkasin lahkuma. NATO kolonelleitnant oli aru saanud, et minuga inglise keeles rääkida pole mõtet, aga tundus, et ta tahtis mind siiski tänada. Tõstis siis uhkelt käe, lõi kulpi ja ütles kõlava häälega: “Bolšoje spasibo!”
Vingetest projektidest on mul veel meeles arvutite paigaldamine koolidesse. Ühe kuuga oli vaja installida ja paigaldada 1000 arvutit ning 75 serverit. Kõik töötas nagu kellavärk! Sellist konveieritööd ei ole varem ega hiljem nii suures mahus tehtud.
Omanäolised tiimid ja eriline juht
Meenutavad Aare Vahtrik, Aivo Vahtrik, Eero Tammelaan, Erki Ella, Martin Tann ja Andrus Lippmaa
Erki esimene töö oli integreerida MicroLinki Helmeselt ostetud IT-halduse tiim. Veidi aega hiljem liideti see Aivo tiimiga. Sellest ajast mäletab Erki igapäevaselt kasutusel olnud hüüdlauset: “Appi tuleb stiilne viisik!“, sest ATK5 oli grupi nimi ja neid oli ka kokku viis. Erki lisab, et see hüüdlause tulenes ühest teleris jooksnud reality show’st, aga erinevalt telesaatest nende tiimis poistelembust loomulikult polnud – lihtsalt oli tugev tiimitunne.
Hiljem asus Erki juhtima üle-eestilist IT-halduse gruppi. Väljakutse oli tõsine, sest tiim on sisuliselt virtuaalne – kõik on üle riigi laiali. Aare ja Aivo ütlevad Erki kohta tunnustavalt, et tema tiim on Eesti Vabariigis ainulaadne, sest suudab ainsana pakkuda kogu riiki katvat tervikteenust. Ükski teine firma pole suutnud seda järele teha. Aivo ja Aare kostavad nagu ühest suust, et see tuleb usaldusest – Erkit usaldatakse.
MicroLinki praktikale
Meenutab Martin Tann
Tulin MicroLinki praktikale 2006. aastal. Pidin tulema üheks kuuks, aga jäin terveks suveks, sest oli põnev ja tegevust jagus. Mäletan, et praktika lõpus oli Toomas Altveega, tolleaegse ATK juhiga jutt, et kui ma kunagi kooli lõpetan, siis tean, kuhu tulla – MicroLink ootab mind. Juhtus aga nii, et tööd oli palju ja ma hakkasin juba kooli kõrvalt töövõtulepinguga väikestviisi tööle. Kui kool sai läbi, tulin püsivalt ja täiskohaga.
Mulle tuleb meelde lugu, kuidas me koos Kaido Järvemetsaga suutsime terve MicroLinki võrgu maha tõmmata. Katsetasime uusi seadmeid ja ühendasime juhtmeid erinevatesse switch’idesse, kui tuppa tuli murelik Sven Enno. Tal olevat suur jama, sest MicroLinki võrk on maas. Viga otsides tõid jäljed ATKsse. Selgus, et noored IT-spetsid olid suutnud ühe võrgujuhtme mõlemad otsad samasse switch’i ühendada ja terve firma sellega muust maailmast virtuaalselt eraldada.
Esimestest tööaastatest on mul veel meeles seik, kuidas teine IT-spetsialist helistas mulle ja palus minna ühe kliendi juurde. Ma ei olnud varem seal käinud. Olin autoroolis ja küsisin veidi ähmi täis peaga: “Kus see klient asub?” Mees vastu: “Lauteri tänaval.” Mina uuesti: “Kus see asub?” Spetsialist kostis juba närvilisel toonil, et Olümpsi kõrval, mille peale mina uuris süüdimatult: “Kus see on?” Hiljem, kui ma kontorisse jõudsin, küsis tiimikaaslane mult irooniliselt: “Oled sa Võrust või? Ei tea, kus asub Olümpia hotell!” Ja mina vastasin naerdes: “Olen jah!”
Kiiret internetti kõigile!
Oli aasta 1995 ja internet vähelevinud nähtus, mida said endale lubada vaid paremal järjel olevad ettevõtted. Sel aastal asutas MicroLink firma MicroLink Online, põhjuseks eelkõige asjaolu, et MicroLinkil endal oli tarvis internetti kasutada. Eesti netiilmas algas kiire muutuste aeg ja paljude muutuste algatajaks oli just MicroLink Online.
Niisiis, algus. Rainer Nõlvak läks ee-domeeni administraatori, akadeemik Endel Lippmaa juurde ja kauples välja domeeni online.ee, mille ta oli ise nuputanud ja mis tundus olevat päris hea nimi ühele internetidomeenile.
Algne investeering Online’i oli 10 000 dollarit. Selle eest osteti modemid, tõmmati need kleeplindiga kokku n-ö modemrack’iks ja kinnitati naelaga seina külge. Pistikud läksid sealt seina. MicroLinkil oli välja lubatud, et internetiühendus hakkab tööle 1. mail kell 12.
Nagu ikka, läks asjaga kiireks: 30. aprillil käis veel kibe töö – töötajad klopsisid modemeid kokku. Andres Kroonmaa olevat olnud see mees, kes viimased sõlmimist vajavad otsad ühendas, ja nii kui see oli tehtud, helistas sisse esimene kasutaja (umbes pool tundi enne õiget aega) ning sai kohe ka ühenduse.
MicroLink Online’i juhiks palkas Rainer matemaatikuharidusega Avo Raupi , kes tollal oli Raadio 2 peatoimetaja. MicroLinki asutaja leidis ta sõna otseses mõttes raadioeetrist – Raup intervjueeris Nõlvakut ja pärast saate lõppu pakkus Nõlvak talle tööd.
Avo Raup – aasta parim juht 2004.
Afka on MicroLinki patrioot
Meenutavad Heiki Hõimoja, Priit Juurikas ja Ervi Teearu
MicroLink Online asus aadressil Sakala 19. Maja telefonisüsteem oli tolle aja kohta udupeen: Valitsusside ühenduse, ootemuusika (popp ja noortepärane Raadio 2), suunamise-noppimise ning välisukse avamise võimalusega.
Kord küsiti telefoni teel Avo Raupi. Kõne pandi ootele ja asuti Afkat otsima – mobiile siis veel polnud – keldrikorruse Space-baarist, teise korruse suitsunurgast(!), igalt poolt. Lõpuks meenus kellelegi, et Afka läks raadiosse saadet tegema. Nii saigi ootemuusika kuulajale öeldud. Kummalises meeleolus helistaja teatas, et ta sai sellest juba isegi aru.
Nimelt tuli ooterežiimi ajal raadiost arvutisaade ning, kuuldes Afka häält, hakkas helistaja temaga kohe rääkima. Mõne aja pärast sai ta siiski aru, et Afka muudkui jutustab ja helistajat kuulata ei taha. Afkat kuulama jäädes sai helistaja ka põhjusest aru – teda ei suunatud mitte otse Afkale, vaid pandi ooterežiimile raadiot kuulama.
Avo Raup alias Afka oli paadunud Frank Zappa fänn ja ettevõttes vaieldamatu autoriteet, suur visionäär. Afka ei sekkunud eriti MicroLink Online’i igapäevatöösse, sest seda lihtsalt polnud vaja – tööl olid ju oma ala parimad spetsialistid. Ent iga kuu või paari tagant võeti firmas ette mõni uus ja innovatiivne projekt ning seda ennekõike tänu Avo Raupile ja Allan Martinsonile, kes mõlemad olid visioonimehed ja janunesid kõike esimesena teha. Ka Afka suurepärast suhtlemisoskust on tema kaastöötajad ikka kiitnud.
From: Marti Schmidt
Sent: Friday, November 01, 2002 10:35 AM
To: