või kardiogrammi lindil. Teine äärmus on see, kui tunnetatakse ebameeldivalt kõiki üksikuid ekstrasüstoleid.
Ekstrasüstolid on sisult puhas muusika. Nagu noodid noodipaberil. Kui enneaegne löök tekib iga normaalse löögi järel, on nimeks bigeminia. Kui iga kahe löögi järel – trigeminia, iga kolme löögi järel – quadrigeminia. Puhas itaalia keel – bel canto, presto, cantabile. Helisevate sõnadega soololaul ja ka laulu sisu pole raskepärane. Täiesti kuulatav levimuusika.
Ööpäevase elektrokardiogrammi fikseerimisega (Holteri monitooring) saame vahelöökidest selge ülevaate – kui palju neid on, mis situatsioonides tekivad, mis vooluringi osadest nad pärinevad, on nad healoomulised või ohtlikud.
72aastasel lesknaisel on uuringu protokoll vahelöökidest kirju. On tükk tegu nende sorteerimisega, klassifitseerimisega. On isegi mõned paarisvahelöögid (kaks kõrvuti), vatsakestest pärit ja pärast lõunat tundide kaupa trigeminia’t. Naine räägib: ”Mul on kaks kaotust olnud. Kaks aastat tagasi suri mees, siis tekkisid üksikud vahelöögid, aga aasta tagasi suri autoõnnetuses poeg. Siis läks täielikult lahti, iga päev toksib ja jätab lööke vahele.”
“Kas see oli ainuke poeg?”
“Ei, üks on veel.”
Mida naisele ennustada? Kui allesjäänud poeg on hoolitsev ja abistav, siis võivad ekstrasüstolid aja jooksul hakata vähenema – aeg parandab kõik haavad. Kui aga poeg on loru ja koormaks kaelas, siis on oodata kraad kangemaid rütmihäireid: paaris-vahelöögid sagenevad, vooluahela eri osadest pärit ekstrasüstolite arv suureneb,bigeminia ja trigeminia episoodid pikenevad. Stress tugevneb, adrenaliinikoormus suureneb, lävepakk rütmihäirete vallapäästmiseks lastakse madalamaks – palun lahkesti sisse astuda! – põhjuseks südame elektrilise ebastabiilsuse kasv. Nii ongi üha ohtlikumad rütmihäired platsis.
Lesknaisel on vererõhk piiripealne, aeg-ajalt on mõõdetud ka 150/90 mm Hg, õnneks pole tal südame isheemiatõvele viitavaid tunnusmärke. Kuna ekstrasüstolid esinevad tal koguses ja kvaliteedis, kus neid tuleb hakata ravima, siis kirjutatakse välja Betaloci, mis on oma toimelt beeta-adrenoretseptorite (sümpaatikusnärvi mikroskoopilised esindusüksused südames) blokaator. Peale pulsi aeglustamise ja lisaerutuskollete mahasurumise langeb ka vererõhk. Südame energeetika paraneb. Selliste kasulike toimete tõttu on Betaloci ja kompanii kasutusvaldkond kardioloogias ütlemata suur. Enimkasutatavate südameravimite tippkolmes on nad kindlalt sees. ”Kiired” arütmiad, südame isheemiatõbi (südamelihase hapnikutarbimine väheneb), kõrgvererõhktõbi (veresoone seinapinge langeb) – need kolm vaala tahavadki sümpaatikusnärvi ohjeldamist saada. Väga jämedalt öeldes, ainult ”aeglased” arütmiad blokaadide kujul jäävad kasutusest välja.
Väikeses doosis Betaloc aitab lähedased kaotanud naisel elu normaliseerida. Kui aga olukord muutub üha ärevamaks (allesjäänud pojast pole asja) ja ekstralöögid sagenevad, tuleb ravimi annust suurendada. Naine on kategooriliselt vastu rahustite võtmisele ja ka unega on tal siiamaani olnud kõik korras. Ent kohvijoomist tuleb tal hakata kõvasti piirama. Kofeiin võib põhjustada südamepekslemist ja vahelööke.
68aastasel mehel, endisel kontoritöötajal-arveametnikul, on arvuti ööpäeva jooksul kokku lugenud 32 930 vatsakestest lähtunud ekstrasüstolit. Paljuvõitu? See on ju lausa kakofoonia. Mitu lööki süda ööpäeva jooksul üldse teeb? Hakkame arvestama, 60–80 lööki minutis 24 tunni jooksul, saame kuskil 80 000 – 90 000 löögi kanti. Kolmandik löökidest tuleb mehel ennetähtaegselt? Patsient räägib oma uuringupäeva kohta järgmist, hakkab kaugelt pihta.
“Mul on halb naaber, see ongi kogu nende vahelöökide põhjus. Ma ei saa temaga maja ega aeda jagatud. Psühhoterrorist selline! Mõtleb igasugu riukaid välja. Eile oli mullakoorem õues, muidugi minu territooriumil. Kuu aega tagasi ostis ta teise auto, siis hakkas garaaži pikendust tegema, mis taguotsaga jäi jälle minu hoovi peale. Mul juba neljandik krunti läinud! Eile sain temaga õues kokku, rääkisime suud puhtaks…” ”Oot-oot,” katkestan tema jutu, ”mis kell see suude puhtaks rääkimine oli, ma vaatan protokollist järele, mis teie süda sellel ajal tegi.” Patsient aga täristab edasi: ”Aga mis sest tolku, ei kopka eest, olen proovinud heaga, kohtusse pole ka mõtet minna, paljas ajaraiskamine, ainult üks närvide kulu. Eks aparaat registreeris selle kõik ära.” ”Registreeris jah, naabriga jutuajamise ajal kell 17.40, nagu te päevikusse märkinud olete, laseb teie süda paarisvahelööke välja, ja päris pikalt. Samasugused on ka kell 23.00, siis on isegi üks 18-löögiline südamekodade täieliku arütmia episood olemas. Kas õhtuks ei olnud kired maas?” ”Olid küll, ma vaatasin sel ajal telekat.”
„Naabrimehe vastu on teil puhas viha, või on muid emotsioone ka,“ täpsustan olukorda. „Hirmu ei ole?“ “Mis hirmu, pole mingit hirmu, aga viha pole kogu aeg, see käib hoo kaupa. Kui ma aparaadiga käisin, sel päeval oli küll viha.”
Viha on võimas emotsioon, mis muudab oluliselt südame tööd ja tõstab vererõhku, eriti alumist ehk diastoolset. Emotsioonid emotsioonideks, aga selle juhtumi puhul paljaste vahelöökidega ei pääse.
Asja tuleb põhjalikumalt uurida. Teeme patsiendile vererõhu ööpäevase monitoorimise ja südame koormustesti, uurime isheemiatõve suhtes. Viimane võib tal olla varjatud ja kulgeda valuta – nii võivadki ekstrasüstolid olla isheemiatõve ainuke silmaga nähtav väljendusvorm.
Head lugejad, mida arvate järgmistest meestest ja mida tuleks nendega ette võtta?
44aastane heas kehalises vormis mees istub kabinetis toolil ja on veidi pinges. Ta ootab otsust. Igal aastal on ta seda otsust oodanud. Ja nimelt: kas tervis lubab, õigemini, kas arstid lubavad tal oma töökohal edasi töötada. Jõuministeeriumi osakonnajuhataja peab olema laitmatu tervisega ning alluvaid objektile saates peab olema veendunud, et ka ise antud ülesandega toime tuleb. Nüüd vaatab ta eile tehtud kardiogrammi, mis on varasematest aastatest nii pagana tuttav juba mehele endalegi. Jälle need vahelöögid ja jälle on neid palju. Ei tonksugi paremaks läinud. Arst harutab lindi lahti ja otsib eelmiste aastate üleskirjutused välja. Täpselt sama. Ikka see vatsakeste erutuskoldest valla päästetud vahelöökide jada, nagu okastraat, kus iga kahe väikese sõlme taha on ennast sättinud suur ja rohmakas, kiiruga kokkusõlmitud suur sõlm. Nad on nii suured, et paistavad ka igale meditsiinivõhikule otsekohe silma.
Mees on sellise kardiogrammiga töötanud juba neli aastat, kuid see pole teda igapäevases elus häirinud. Ta lihtsalt ei tunneta neid vahelööke. Tal ei ole mingeid kaebusi. Tubli töötaja ja pereisa harrastab triatloni, on väga heas füüsilises vormis. Arstid istusid kaks aastat tagasi tema kardiogrammide taga ja arutasid asja. Tehti südameuuringud ja süvauuring rütmihäirete kohta, et kätte saada põhjus. Diagnoos oli: südamehaigust ei ole, esineb südametöö reguleerimise iseärasus. Mehel lubati vägesid edasi kamandada ja iga aasta tagant asi uuesti üle vaadata. Nüüd tuleb siis teha järjekordne otsus. Aasta on möödunud rahulikult. Mees istub toolil ja ootab. Ootamine ei ole talle kerge, kaalul on palju. Arst teeb sama otsuse mis aasta tagasi. Aga arst ei tee seda kerge südamega. Võib-olla tekib arstil endal mõni lisalöök, kui mees kabinetist väljub. Justkui keegi koputaks arsti rinnale.
Eelmise mehega läks rahulikult, asjalikult. Järgmine mees on täitsa torm tema kõrval, kuigi juba 74aastane. ”Te ei saa mind keelata! Ma lähen ikka!” raiub ta arstile. “Ma tahan medalit saada ja sel aastal onmul see võimalus. Kahe viimase aasta konkurent, ungarlane, sai sel aastal vanemasse vanuseklassi ja ma võtan seekord omas vanuseklassis medali ära! Mul on see eesmärgiks olnud, unistuseks – mõistate? Ma lähen veteranide EMile igal juhul!”
”Mida te siis minult ootate?”
”Mul on võistlustel osalemiseks arstitõendit vaja.”
Kuivetanud, ennast regulaarsete treeningutega vormis hoidev veteranujuja on sitke juurikas. Ainult et kardiogrammi on parem mitte vaadata. Rohkelt vahelööke, nii kodadest kui vatsakestest, läbisegi nagu pudru ja kapsad. Eelmisel aastal oli neid vähem. Vanus muidugi ja koormused, sellises vanuses läheb aasta juba mitme