Kuid siingi on trend kosmeetilise hoolitsuse suunas ja mitte ainult selleks, et muuta märkamatuks stressi või ebatervet eluviisi. Mehedki saavad üha teadlikumaks sellest, et oma töös edu saavutamisel pole otsustava tähtsusega mitte ainult erialased oskused, vaid samavõrd ka see, kuidas välja nähakse. Väline mõju võib olla oluline edu nurgakivi. Mänedžerid tahavad end hooldada ja hästi tunda, et saavutada optimaalne välisilme.
KORTSUDE SILUMINE MÜRGIGA
Uusim trend tuleb Ameerikast – mürk kortsude vastu. See, mida veel kümne aasta eest kasutasid kortsudega võitlemisel salamisi staarid, on nüüd „seltskonnakõlblikuks” muutunud – botuliintoksiin, eriliselt tugev närvimürk. Seda pakutakse pidudel ja kohapeal ka süstitakse. Aastal 2001 lasi Ameerikas väidetavalt ümmarguselt 1,6 miljonit inimest oma kortse botuliintoksiiniga siluda, Saksamaal kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat. Väikesed doosid, mida kasutatakse kortsude täitmiseks, põhjustavad lihaste reversiivse halvatuse. Miimilised kortsud näol või kaelal kaovad. Selliseid süste võib teha ainult arst, mitte kosmeetik.
Jääb küsimus, kas see tasub end ära. Mille nimel pannakse tervis nõnda kaalule? Kas enesetunne seeläbi tõesti püsivalt paraneb?
ILUS = HEA?
Järgmine intervjuu ajalehest Hamburger Abendblatt germanist Harald Böhmega on minu meelest väga tabav. Selle teema on üleüldine ilumaania.
HA: Kohutav moodne inimene. Bioenergeetikute poolt kasvatatud, ilukirurgide poolt optiliselt lihvitud, fitnessistuudios karastatud ja moe dikteerimise kohaselt ühetaoliselt rõivastatud. Mitte eriti suur liialdus või kuidas?
Böhme: Need on ürgvanad fantaasiad, juba antiikühiskondadest pärit, et inimese sellisena, nagu ta on – sureliku olendina –, saaks või võiks välja vahetada uue inimese vastu, kes on ilusam, intelligentsem, rahumeelsem, tervem ja pikaealisem. Ikka on seda eesmärki teeninud meditsiin, kosmeetika, mood, ehted, kehalised harjutused, hiljem transplantatsioonimeditsiin, tehisintellekt ja tänapäeval ka inimgeneetika. See on meie kultuuri oluline ajend, et inimene tahab iseendast lahti saada.
HA: Kuivõrd on keha esiletõstmine omalaadseks religiooni aseaineks muutumas?
Böhme: Religioonid on minetanud oma suure siduva võime. Tühjust, mis sellest on maha jäänud, täidetakse mitmesugusel moel: ideoloogiate, fundamentalismi, sõltuvuste ja igatsuste ning paljude tehnoloogiatega, millest usume leidvat lunastust. Ilus, terve, disainitud keha on ka säärane ideaal ja sarnaselt religiooniga samuti ilus illusioon.10
On täiesti normaalne, kui tahame välja näha ilus, noor ja ihaldusväärne. See lihtsalt tõstab meie eneseteadvust. Kuid mis on õigupoolest ilus? Antiikajast kuni renessansini peeti ilu ideaaliks, mis asub samal tasemel headuse ja tõega. Kreeka luuletaja ja filosoof Sappho uskus: „Mis on ilus, see on ka hea.”
Kuid ärgem loogem endale illusioone – igapäevases elus loeb esimesel pilgul nähtav ilu. Me anname sekundi murdosa vältel teistele inimestele hinnangu. Me ei kaalutle kaua, kas teine on ka hea inimene. Tõenäoliselt töötab meie aju ürgsete ellujäämisstrateegiate järgi. Kes tagaks partnerina parimad järeletulijad? Naine märkab mehe juures otsekohe laiu õlgu, energilist lõuga, kitsaid puusi – mehelikku jõudu. Mees otsib naisest „sünnitamisvarmast vaagnat”, ümaraid proportsioone, nooruslikkust puhta naha näol ja teatavaid näoproportsioone. Umbes nii kõlab igatahes ühe uue, psühholoogiat ja bioloogiat ühendava uurimissuuna tulemus. Nancy Etcoff, aju-uuringute ja kognitiivse psühholoogiaga tegelev bioloog arvab:
Vale oleks uskuda, et ilu on ebaoluline, sest igapäevases elus annab väline ilu eeliseid. Mitte kunagi pole keegi lakanud seda silmitsemast või seda nähes rõõmustamast. Sellest hoolimatult eemale pöörata on niisama võimatu kui suruda alla ihulisi vajadusi!11
Kindlasti peab see paika. Me ei suuda end kaitsta harjumuspäraste hinnangumallide vastu. Need toimivad automaatselt. Samas ei arvesta ükski teaduslik uuring muud – kahe inimese hingelist seotust. On ju olemas inimesi, kes mõjuvad meile otsekohe külgetõmbavalt, kelle läheduses tunneme end hästi ja õnnelikuna, selle üle järele mõtlemata. Ka Nancy Etcoff teab, et eksisteerivad ilu peenemad tasandid. Ta tsiteerib George Elioti abikaasa hämmastavat armuavaldust, kes kirjeldas naist ühes kirjas oma isale nii:
Ta on suurepäraselt inetu – jumalikult jube. Tal on madal laup, ähmased silmad, tohutult pikk nina, hiiglaslik suu täis viltuseid hambaid ja lõug ja lõualuud, millel ei tulegi lõppu… kuid selles tohutus inetuses elab tavatu jõuga ilu, mis mõne minutiga esile tungib ja vaimu lummab.
Ja sel moel kirjeldatud George Eliot on kirjutanud:
Au ja kummardus vormi ja kuju jumalikule ilule! Laske meil parimate jõududega hoolitseda selle eest mehes, naises ja lapses – meie aedades ja kodudes. Aga laske meil armastada ka seda teist ilu, mis ei pesitse proportsioonide, vaid sügava inimliku sümpaatia saladuses. Me ei saa ilu oodata, me peame ta esile tooma. Ilu pole midagi absoluutset, vaid see tekib ja saab edasi areneda.12
Kes tahab ehtsat ilu kui hinge peegelpilti, selle jaoks on olulised lõõgastunud olek, rahulolu, tasakaalukus. Inimene, kellest neid omadusi kiirgab, äratab tähelepanu ja muutub teiste jaoks huvitavaks. Me saame oma head enesetunnet süvendada rahulolu ja tänulikkusega, kui võtame vastu selle, mille loodus on meile kinkinud. Selle rahulolu läbi areneb loomulik atraktiivsus nii kehalisel kui ka vaimsel tasandil. Siis ei mängi vanus enam mingit rolli.
Tervikliku kosmeetika ja viie tiibetlase seostamine on minu jaoks võti, mille abil üha rohkem avastada ja avada sisemist ilu, seostada see siis välise iluga ja selles elada. Nii saab vabaks sisemine jõud, mis peitub igaühes meist. Ilu kui loomulik jõud, mida kiirgame ja mis mõjub külgetõmbavalt!
Järgmistes peatükkides tahan teile näidata, kuidas on võimalik ilu seestpoolt väljapoole arendada. Alustage väikeste sammudega, et see teil õnnestuks ja et te koguksite julgust. Siis teete suuri edusamme. Avastage iseennast uuesti, muutudes teadlikuks oma jõust, mis omakorda annab teile julgust midagi uut proovida.
Muutke oma senist argipäeva ning kogege armastust ja vabadust, mis nõnda tekib. See tasub end ära. Soovin teile seejuures palju rõõmu!
3
OLLA NAINE
SISEMINE TEE
Omaenese, aga ka paljude nende naiste kogemusest, keda olen tundma õppinud, tean ma, kuivõrd kinnistunud on meis teatud soorollid. Eriti tugevasti vermib meid pilt naisest kui emast, kes kuni nõrkemiseni muudkui annab endast, annab, annab… see mall, selline väärtuskujutlus loob igapäevases elus saavutusvajaduse ja stressi ning tekitab pingeid, mis on seotud niisuguste emotsioonidega nagu viha, hirm, kurbus. Need reaktsioonid takistavad meid vabalt ja intensiivselt tundmast. Kuid meil on võimalus valida, kuidas me oma tunnetele reageerime. Kui teadvustame enesele oma sisemist tugevust, siis elame seda läbi ja kiirgame endast rahulolu. Me võime avastada kurbuses jõudu, hirmus julgust, vihas armastust ja andestust.
Minevik on üks osa meist. Me peaksime teda nägema kogemuse ja sisemise kasvu vaatepunktist. Me oleme omandanud paljusid õppetükke. Need on aidanud meil liikuda uue teadvuse juurde ja teinud meist selle inimese, kes oleme nüüd. Samas on oluline mineviku ja vanade käitumismallide juurde mitte pidama jääda, vaid minna edasi ja suhestuda olevikuga, sellega, mis on siin ja praegu.
Käesolevas peatükis jutustan ma palju iseendast – sellest, kuidas olen lasknud lahti vanadest mallidest ja paljudest hirmudest. Tahan teid julgustada oma elus midagi samasugust proovima. See teeb teid ilusaks – seda väidan ma kui kahekümneaastase praktikakogemusega kosmeetik.
NAISELIKU JÕU AVASTAMINE
Aeg-ajalt
hingekeeled
uuesti häälestada,
et rõõm saaks neil oma viisi mängida.
Kikitada kõrvu
tasaste