Tee iluni viie tiibetlasega. Gisela Leonie

sirget joont. See on mänguline, spontaanne ja väga loominguline, see on pehme ja ometigi tulvil kujundavat jõudu. See on muutuste mootor! See manifesteerib maapealset loomisenergiat, toob valgust, rõõmu ja paranemist!14

      Jah, te lugesite õigesti. Meil, naistel, on mõndagi varuks. Meie oleme muutuste mootoriks. Meis ja läbi meie voolab tõepoolest naiselik energia. Seda, et nii tugevat naiselikku jõudu tasub ikka uuesti avastada ja aktiveerida, tean ma omast kogemusest.

      Kuid selleks, et naiselikku energiat taas voolama panna ja tunnetada, peame võtma endale ruumi ja aega lõdvestuseks. Asi on seda väärt. Me peame endale lubama otsida võimalusi selleks, et meil läheks hästi. Nii areneb rahulolu ja me kiirgame endast positiivsust. Nii avanevad meile kõik uksed. Positiivse kiirguse saavutame siis, kui keha, vaim ja hing on omavahel harmoonias.

      Kui omandame oskuse oma intuitsiooni ja sisemist häält usaldada ning arendame seda oskust üha enam, siis on mõistusel meie üle üha vähem võimu. Temal on meiega oma plaan, kuid tema kujutlusvõime on piiratud. Tal jagub vähe mõistmist meie elu kõrvalteede jaoks, kogemuste jaoks, mis me peame omandama selleks, et meie hing oma eesmärgile jõuaks. Mõistus ütleb: „Nii ja mitte teisiti tuleb seda teha!” Südamehääl aga räägib midagi hoopis muud.

      Näidetega oma klientide ringist ja minu viie tiibetlase seminarides osalejate seast, aga ka isiklikest kogemustest tahan ma ilmsiks tuua, milline mõju võib olla sellel, kui me taasavastame omaenese jõu, elame sellega ja julgeme uusi teid käia. Ma tahan teid toetada, et te kuuleksite taas rohkem oma intuitsiooni ja sisemist häält ning usaldaksite neid. Seeläbi suudate kogeda ja tunda just seda, mida tõepoolest tahate. See muudab teid vabaks ja sõltumatuks kõikidest trendidest ja moodidest. Te leiate omaenese tee ilu juurde.

      Esther Harding, psühhoterapeut ja C. G. Jungi õpilane kirjutab:

      Tänapäeva moodsa naise vahelduvates saatusevõimalustes on kadunud nii mõnigi müüt, mille mehelik illusioon on tema ümber pununud. Varasematel aegadel võisid naised selle illusiooni oma teadmatuses tõrkumata vastu võtta, nüüdisaja naine aga näitab end sellisena, milline ta tõepoolest on. Ta on leidnud ise oma isiksuse ja heitnud endalt selle võlukleidi, millega mees on ta ümbritsenud. Tänapäeva naine söandab näidata end iseendana nii omaks võetud nõrkuses kui ka tugevuses. Mehe illusioon maalis varem pildi naisest valguses ja varjus, üliinimlike värvidega: naine oli jumalikult ilus ja deemonlikult kohutav! Kui aga nüüdisaja naine on julgenud astuda välja tegelikkuse valgusesse, siis on ta ilmselt kaotanud illusiooniloori, võitnud aga iseenda kui oma ürgsest olemusest ise teadev oleva isiksuse.15

      HIRMUDE TALUMINE JA ÜLETAMINE

      Minna mööda teed

      on midagi kogemuslikku

      ja alati tähendab see

      astumist uudismaale.

      See viib eemale eelnenust,

      otse praegusesse hetke. 16

      Kui astume uutele teedele, tähendab see muutust. Muutused tekitavad hirmu. Võimalik, et mõnda aega ei suuda me orienteeruda, tunneme end üksijäetuna, mittemõistetuna, mittearmastatuna või lausa äratõugatuna. Sellel uuel teel satume vahel oma valupunktidele – nimelt siis, kui piirid ette tulevad. Siis on aeg seada oma tõde vastakuti hetkeolukorraga, et jõuda tõepoolest elumuutuseni.

      Seejuures on väga oluline olla enese vastu aus ja vaadata ka asjade varjukülgi. Tunda leina või valu ja neid taluda, et saada nendest teadlikuks.

      Mõnikord tuleb selleks, et edasi minna, lähedaste inimeste ja tuttavate kohtadega hüvastigi jätta. Ka see võib olla valulik. Siis vajame aega üksiolemiseks ja tagasitõmbumiseks. Võtke endale ruumi selleks, et saaksite asju just nagu linnuperspektiivist selgemini vaadelda. Ainult nõnda võib tekkida midagi uut. Kõik kogemused, mida parasjagu saame või oleme saanud, on olulised meie arengu jaoks. Olgugi et me praegu ei suuda seda veel näha, toovad need meile arusaamist ja enesetunnetust. Mis iganes meiega sellel uuenemise teel juhtub – miski pole juhuslik ega mõttetu. Kui me loobume tahtmisest funktsioneerida mutrikesena kuskil masinavärgis, siis ei muuda me mitte ainult iseennast, vaid kõike enese ümber – tänu uuenenud teadvusele. Selles on meie tõelise tee siht.

      Kui soovite oma ellu muudatust, siis peate selle ise tekitama. Kui te muudate ennast, siis muutuvad teie maailmas ka suhted kõikide teiste inimestega.17

      Olge aus: te pole juba ammu paljude asjadega oma elus enam rahul, te ainult ei tea, kuidas ja mida saaksite muuta. Muutmine tähendab arendada ideed alates sellest silmapilgust, mil ta tekib, edasi ja muuta see teoks. Nähke oma uues tees võimalust midagi järele proovida ja muuta, nii et teie elus võiks tekkida midagi uut.

      Pidage vastu, sest see tõepoolest toimib. Olgu teil julgust! Kas teadsite, et Goethe kartis kõrgust? Ta ravis end ise, ronides ikka ja jälle Strasbourgi toomkiriku torni, kuni hirm kadus. „Sedasorti hirmu ja piina kordasin ma nii sageli, kuni see jättis mind täiesti ükskõikseks!”

      Kui kaua mul kulus, jõudmaks selgusele, et oma hirmudest saan vabaneda alles siis, kui nendega tõsiselt tegelen, see tähendab, astun neile vastu, uurin neid teadlikult ja talun neid. Jään oma tunnetes hetkeks nende juurde ega libise kuhugi tulevikku. Ainult nõnda saab hirm muunduda. Ta saab teise väärtuse. „Hirmu tagaküljeks on rõõm!” kirjutab Melody Beattie.18 Võtke endale algatuseks mingi kerge ülesanne – selleks, et te ei kaotaks julgust, vaid kogeksite õnnestumist, mitte vanasse rööpasse tagasi vajumist (sõnadega: „Sellest pole ju mingit abi!” või „Alati on nii kerge rääkida, aga teha on raske!”).

***AFIRMATSIOON 19Ma olen nüüd valmis ennast muutmaMa palun jõudu selleks,