alates järgmisest nädalast hoiduda mistahes palumata nõuannetest ja kriitikast. Teie mees oskab seda hinnata ning on sel juhul teie vastu palju tähelepanelikum ja hoolitsevam.
Kui te olete mees, soovitan teile alates järgmisest nädalast kuulata alati, kui naine räägib; soovige temast lugu pidada ja mõista, mida ta tahab öelda. Harjuge hammustama keelde iga kord, kui teil tekib himu pakkuda lahendusi ning muuta temakese meeleolu. Te üllatute, kui kogete, kuivõrd ta oskab seda hinnata.
3. MEHED POEVAD KOOPASSE JA NAISED RÄÄGIVAD
Üks suuremaid erinevusi meeste ja naiste vahel on see, kuidas nad tulevad toime stressiga. Mehed keskenduvad sellele üha rohkem ning sulguvad endasse, naised aga võimendavad asja ikka enam ning teevad selle emotsionaalselt keerukamaks. Samas on mehe vajadus end hästi tunda, erinev naise vastavast vajadusest. Mees tunneb end kindlamalt, kui ta on lahendamas probleeme, naine aga siis, kui ta on nendest rääkimas. Nende erinevuste mittemõistmine või aktsepteerimatus tekitab ebavajalikku hõõrumist meie suhetes. Toome igapäevase näite.
Kui Tom tuleb koju, tahab ta lõõgastuda ning toibuda ajalehte lugedes. Ta on stressis oma lahendamata päevaprobleemide pärast ning leiab leevendust neid unustades.
Ka tema naine Mary soovib lõõgastuda pärast stressirohket päeva. Tema leiab kergendust oma probleemidest kõneldes. Pinge nende vahel süveneb ning võib muutuda vimmaks.
Tom mõtleb omaette, et miks see Mary peab küll nii palju rääkima, Mary aga tunneb, et teda ignoreeritakse.
Mõistmata oma erinevust kaugenevad nad teineteisest üha enam.
Tõenäoliselt tunnete te sellise olukorra ära. See on üks paljudest näidetest, kus mees ja naine satuvad riidu. See pole vaid Tom ja Mary probleem, seda esineb peaaegu igas perekonnas.
Selle probleemi lahendumine Tom ja Mary jaoks sõltub mitte niivõrd sellest, kui väga nad teineteist armastavad, vaid sellest, kuivõrd nad mõistavad vastassugupoolt.
Teadmata, et tuju parandamiseks vajavad naised tõesti jutustamist oma probleemidest, jääbki Tom arvama, et Mary räägib liiga palju, ning ta tõrgub teda kuulamast. Teadmata, et Tom loeb ajalehte selleks, et leida leevendust, võib Mary tunda end eiratuna ja hüljatuna. Ta jätkab pealetükkivalt oma juttu, kuigi teine seda ei soovi.
Need erimeelsused võivad saada lahendatud, niipea kui mõistetakse põhijoontes, kuidas mehed ja naised tulevad toime stressiga. Uurigem taas elu Marsil ja Veenusel ning piilugem meeste ja naiste hinge.
STRESSIGA TOIMETULEK MARSIL JA VEENUSEL
Kui marslane on häiritud, ei räägi ta eales, mis teda vaevab. Ta ei koorma teist marslast oma probleemidega, kui just sõbra abi pole otseselt vajalik probleemi lahendamiseks. Selle asemel muutub ta väga vaikseks ning poeb oma erakoopasse probleemi üle järele mõtlema, et leida lahendust. Kui ta leiab lahenduse, tunneb ta kergendust ning ronib koopast välja.
Kui ta lahendust ei leia, teeb ta midagi, et probleemi unustada. Loeb näiteks lehte või mängib mõnd mängu. Kui ta on vabastanud oma meeled päevaprobleemist, suudab ta lõdvestuda. Kui stress on tõesti suur, võtab ta tarvitusele vägevamad vastuvõtted nagu autoga kihutamise, mõnes võistluses osalemise või mägedes ronimise.
Kui veenuslane on häiritud või stressis, siis otsib ta leevenduseks kedagi, keda ta usaldab, ning jutustab talle üksikasjalikult oma päevaprobleemidest. Kui veenuslased jagavad teistega oma muresid, läheb nende tuju kohe paremaks. Selline on veenuslaste elustiil.
Veenusel on teistega murede jagamine sõpruse ja usalduse märgiks, mitte koorma ladumiseks teise õlule. Veenuslastel pole häbi, kui neil on probleeme. Nende ego sõltub mitte „asjatundlik” olemisest, vaid headest suhetest. Nad jagavad avalalt oma tundeid, kui on segaduses, häiritud, lootuse kaotanud või kurnatud.
Veenuslane tunneb end hästi, kui tal on armsaid sõpru, kellega saab jagada oma tundeid ja probleeme. Marslane tunneb kergendust, kui suudab ise oma probleemi seal koopas ära lahendada. Selline kergendustunde seadus kehtib ka tänapäeval.
LEEVENDUSE LEIDMINE KOOPAS
Kui mees on stressis, eemaldub ta oma teadvuse-koopasse ning keskendub probleemi lahendamisele. Enamasti võtab ta ette just kõige pakilisema või siis kõige raskema probleemi. Ta keskendub sedavõrd tolle ühe probleemi lahendamisele, et kaotab ajutiselt silmist kõik muu. Teised probleemid ja asjad, mille eest ta vastutab, tuhmuvad sel ajal tagaplaanil.
Ta muutub aina endassetõmbunumaks ja aina hajameelsemaks, oma suhetes vastutusvõimetuks ja hõivatuks. Näiteks kui temaga kodus vestelda, siis näib, et vaid 5 % tema teadvusest viibib kohal, ülejäänud 95 % on veel tööl.
Ta on ära, sest tegeleb oma probleemiga, loodab leida sellele lahendust. Mida suurem on stress, seda enam on ta hõivatud oma probleemist. Sellisel hetkel pole mees mõistagi võimeline pühendama tähelepanu oma naisele ega jagama talle tundeid, mida naine loomulikult ootab ja väärib. Ta teadvus on ülihõivatud ning ta on võimetu seda vabastama. Kui ta aga suudab leida lahenduse, tunneb ta kohe kergendust, poeb välja oma koopast ning on jälle võimeline normaalseks suhtlemiseks.
Kui ta aga ei leia oma probleemile lahendust, jääb ta edasi oma koopasse. Et lahti pääseda, otsib ta lahendamiseks väiksemaid probleeme. Nendeks võivad olla ka lehe lugemine, televiisori vaatamine, auto juhtimine, kehaliste harjutuste sooritamine, jalgpalli vaatamine, korvpalli mängimine ja nii edasi. Iga tegevus, mis hõivab kas või 5 % tema teadvusest, võib tal aidata unustada oma probleemi ning päästa teda neist valla. Nii võib ta järgmisel päeval seda suurema eduga keskenduda oma probleemile.
Uurigem detailsemalt mõnd juhust. Jim tavatses lugeda ajalehte oma probleemide unustamiseks. Kui ta luges lehte, ei seisnud ta enam vastamisi oma päevaprobleemiga. 5 % tema teadvusest, mis polnud keskendunud tööasjadele, tegeles arvamuste kujundamisega ja lahenduste leidmisega maailmaprobleemidele. Ta teadvus kisti ikka enam ajalehe probleemidesse ning ta unustas omad. Ta kandis keskendatuse oma tööprobleemilt üle paljudele maailmaprobleemidele, mille eest ta polnud otseselt vastutav. See protsess vabastas tema teadvuse tööalastest pitsitavatest probleemidest ning ta võis taas hakata tegelema oma naise ja lastega.
Tom vaatas jalgpalli, et vabaneda närvisolekust ja stressist. Ta vabastas oma teadvuse probleemide lahendamispüüetest sellega, et lahendas oma lemmikmeeskonna probleeme. Spordivõistlust vaadates võis ta ümberkehastunult tunda, nagu oleks ta iga mänguga midagi ära lahendanud. Kui tema meeskond suurendas skoori või võitis, nautis ta edu. Kui tema meeskond kaotas, kannatas ta selle kui omaenda kaotuse pärast. Nii või teisiti sai ta teadvus vabastatud reaalsete probleemide haardest.
Tomi nagu teisigi mehi aitab vabanemine pingest, mis paratamatult kaasneb spordivõistlusele, ajalehesündmusele või filmi lõpplahendusele, vabaneda ka nendest pingetest, mida ta tunneb elus.
KUIDAS NAISED REAGEERIVAD KOOPALE
Kui mees on kinni oma koopas, on ta võimetu osutama oma kaaslasele küllaldast tähelepanu, mida too väärib. Seda aga on naisel raske aktsepteerida, sest tema ju ei tea, kuivõrd stressis on mees. Kui mees oleks tulnud koju ning jutustanud kõigist oma probleemidest, siis osanuks ta kaasa tunda. Selle asemel mees muudkui vaikib ning naisele näib, et teda ignoreeritakse. Ta võib küll nentida, et mees on häireseisundis, kuid ta eeldab ekslikult, et mees ei hooli temast, kuna ei räägi talle oma asjadest.
Naised ei saa üldiselt aru, kuidas marslased tulevad toime oma stressiga. Nad ootavad, et mehed avaneksid ning räägiksid kõik südamelt ära, nagu teevad seda veenuslased. Kui mees viibib oma koopas, paneb naine pahaks, et mees nii kinnine on. Ta on haavunud, kui mees kaevub ajalehte või kõnnib välja, et pisut korvpalli mängida. Nõndaviisi ta ju ignoreerib naist.
Loota, et mees, kes on koopas, muutuks kohe avameelseks, reageerimisvalmiks ja armastusväärseks, on ebareaalne. Nagu oodata naiselt, kes on erutatud, et ta silmapilkselt maha rahuneks ja kõigest aru saaks. Ekslik on loota, et mees realiseeriks iga